Tšiili araukaaria pügamine ja tagasilõikus: loomuliku võra säilitamine

Tšiili araukaaria vajab väga vähe pügamist, sest tema dekoratiivne väärtus põhineb loomulikult korrapärasel võral. Tugev tagasilõikus rikub sageli puu sümmeetriat ja võib jätta püsivad tühimikud. Lõigata tuleks peamiselt surnud, murdunud või haigustunnustega oksi. Iga lõike puhul peab olema selge põhjus ja arusaam sellest, kuidas puu hiljem edasi kasvab.

Araukaaria vanale paljale puidule ei teki alati uusi võrseid. Seetõttu ei saa seda puud kujundada samamoodi nagu elupuud, jugapuud või paljusid lehtpõõsaid. Liiga lühikeseks lõigatud oks võib jääda alatiseks paljaks. Puu loomuliku kuju taastumine pärast tugevat pügamist on aeglane või võimatu.

Kõige tundlikum osa on keskne ladvavõrse. Selle eemaldamine muudab puu kasvusuunda ja põhjustab sageli mitme konkureeriva tipu arengut. Kui latv pole kahjustatud, ei tohiks seda kõrguse piiramiseks kärpida. Araukaaria istutuskoht tuleb valida nii, et puu saaks vabalt oma loomuliku kõrguse saavutada.

Lõikamiseks sobib kuiv ja mõõduka temperatuuriga päev. Tööriistad peavad olema teravad, puhtad ja oksa läbimõõdule vastavad. Rebenenud lõikepind paraneb aeglasemalt ning on nakkustele vastuvõtlikum. Tugevad kindad ja kaitseriietus aitavad vältida jäikade lehtede tekitatud vigastusi.

Sanitaarlõikus ja kahjustatud okste eemaldamine

Kuivanud oks eemaldatakse tagasi elusa külgoksa või oksakraeni. Lõiget ei tehta tüvega täiesti tasa, sest oksakrae sisaldab haava sulgemiseks vajalikke kudesid. Samuti ei jäeta pikka tüügast, mis kuivab ja võib hakata lagunema. Õige lõige järgib oksa loomulikku kinnitumiskohta.

Suure oksa eemaldamisel kasutatakse mitme lõike meetodit. Esmalt tehakse oksa alumisele küljele väike sisselõige, seejärel saetakse oks veidi kaugemalt pealt läbi. Alles pärast raskuse eemaldamist tehakse lõplik lõige oksakrae juurest. Nii välditakse koore rebenemist mööda tüve.

Haigustunnustega oksad eemaldatakse kuiva ilmaga terve koeni. Pärast iga kahtlase oksa lõikamist puhastatakse tööriist desinfitseeriva vahendiga. Eemaldatud materjali ei jäeta puu alla. Ulatusliku nakkuse korral tuleb enne suurt lõikust selgitada kahjustuse tegelik põhjus.

Tormis murdunud oksad tuleks korrastada võimalikult kiiresti, kui töö on ohutu. Sakiline murdekoht lõigatakse puhtaks, kuid tervet puitu eemaldatakse võimalikult vähe. Kui kahjustatud on tüvi või keskne latv, võib vaja minna arboristi hinnangut. Ebastabiilne suur oks kujutab ohtu nii puule kui ka aia kasutajatele.

Ladvakahjustus, kujundamine ja lõikamisjärgne hooldus

Kui ladvavõrse murdub, võivad selle lähedal olevad külgvõrsed hakata ülespoole kasvama. Kõige sirgem ja tugevam neist valitakse uueks juhtvõrseks. Vajaduse korral seotakse see ajutiselt pehme sidemega püstise toe külge. Ülejäänud konkureerivad tipud eemaldatakse järk-järgult.

Noort araukaariat ei ole vaja korrapärase kuju saamiseks tavaliselt kujundada. Üksikud ebasobivas suunas kasvavad või ristuvad väikesed võrsed võib varakult eemaldada. Mida väiksem on lõikehaav, seda kiiremini suudab puu selle sulgeda. Suuri terveid oksi ei tohiks eemaldada üksnes esteetilise eelistuse tõttu.

Lõikehaavu ei ole tavaliselt vaja katta paksu haavamäärdega. Puhas ja õigesti tehtud lõige paraneb paremini, kui see saab loomulikult kuivada. Värske haava pidev märgumine suurendab nakkusriski. Kastmisvett ei suunata otse lõikepindadele ega tüvele.

Pärast lõikamist jälgitakse puud kogu