Romneia kuulub taimede hulka, mille puhul päikeselise kasvukoha nõue pole pelgalt soovitus, vaid üks eduka kasvatamise põhitingimusi. Tema looduslik kasvukeskkond on avatud, päikeserohke ja suvel kuiv ning taim on oma ehituse ja kasvurütmiga selliste tingimustega kohastunud. Väheses valguses muutuvad võrsed pikaks ja nõrgaks, õitsemine väheneb ning talveks valmistumine võib olla ebatäiuslik. Eesti suhteliselt lühikese ja jaheda suve tõttu tasub romneiale anda aia üks päikeselisemaid kohti.
Kui palju päikest romneia vajab
Romneia kasvab kõige paremini täispäikeses. Praktiliselt tähendab see vähemalt kuut tundi otsest päikesevalgust päevas, kuid veel pikem päikeseline periood on tavaliselt kasulik. Eriti oluline on tugev valgus hommikust hilise pärastlõunani. Valgusküllases kohas arenevad varred jämedamaks ja õiepungad arvukamaks.
Eestis on lõuna- ja edelapoolsed kasvukohad tavaliselt kõige sobivamad. Lõunaseina lähedal peegeldub ja salvestub lisaks päikesevalgusele ka soojus, mis loob taimele soodsama mikrokliima. Selline koht võib kevadel kiiremini soojeneda ja sügisel kauem soe püsida. See on romneia puhul oluline eelis.
Mõnetunnine kerge hommikune või hilisõhtune vari ei pruugi tugevale taimele kahjulik olla. Probleem tekib siis, kui suur osa keskpäevasest päikesest jääb puude, hoonete või kõrgete põõsaste taha. Sel juhul võib õite arv märgatavalt väheneda. Samuti venivad võrsed sageli valguse suunas ja kaotavad oma loomuliku püstise kuju.
Päikesevajadust tuleb hinnata kogu kasvuperioodi lõikes. Kevadel päikeselisena tunduv koht võib juunis olla täielikult varjutatud, kui lähedal olevad lehtpuud lehte lähevad. Samuti võivad naabertaimed mõne aastaga märgatavalt kõrgemaks kasvada. Romneia püsiva kasvukoha planeerimisel tuleb seepärast arvestada ka tulevase varjuga.
Rohkem artikleid sel teemal
Valguse mõju kasvule ja õitsemisele
Tugevas valguses toimub fotosüntees intensiivselt ning taim suudab varuda piisavalt energiat suure õiemassi moodustamiseks. Romneia õied on väga suured ja nende regulaarne tootmine nõuab tugevat taime. Vähese valgusega kasvukohas suunatakse rohkem energiat võrsete pikendamisele. Õiepungade teke jääb seejuures tagasihoidlikumaks.
Valguse hulk mõjutab ka varte mehaanilist tugevust. Täispäikeses kasvavad varred üldjuhul kompaktsemalt ja nende sõlmevahed on lühemad. Varjus muutuvad sõlmevahed pikemaks ning varred võivad hakata lamanduma. Suured õied suurendavad nõrkade võrsete koormust veelgi.
Päike aitab hoida ka lehestiku kuivemana. Pärast vihma aurustub vesi valgusküllases ja soojas kohas kiiremini, mis vähendab mõnede seenhaiguste arenguks sobivat niiskusperioodi. Täiesti suletud ja varjulises peenras püsivad lehed kauem niisked. See võib koos tiheda kasvuga suurendada jahukaste ja muude probleemide tõenäosust.
Tugev päike ei tähenda automaatselt, et romneiat tuleks rohkem kasta. Väljakujunenud taim on kuiva ja päikese kombinatsiooniga hästi kohastunud. Küll aga vajab äsja istutatud romneia esimesel suvel niiskuse tähelepanelikumat jälgimist. Juurdunud ja juurdumata taime veevajadust ei tohi omavahel segi ajada.
Rohkem artikleid sel teemal
Õige valgusrežiimi loomine aias
Kui aias on mitu võimalikku kasvukohta, tasub päikesepaistet ühe päeva jooksul reaalselt jälgida. Hommikul, keskpäeval ja õhtul tehtud vaatlus annab palju täpsema pildi kui üldine ettekujutus aia valgusest. Romneiale valitakse koht, mis saab kõige rohkem otsest päikest. Eriti väärtuslik on keskpäevane ja pärastlõunane valgus.
Lõunapoolne kivisein või müür võib päikeses salvestada märkimisväärse koguse soojust. Õhtul vabastab konstruktsioon seda aeglaselt ümbritsevasse õhku ja mulda. Nii kujuneb väike soe mikrokliima, mis sobib romneiale väga hästi. Samas peab müüriäärne muld säilitama hea drenaaži.
Kõrgete naabertaimede paigutamisel tuleb vältida romneia lõunapoolset varjutamist. Madalamad põuakindlad püsikud sobivad tema ette paremini kui kiiresti kasvavad põõsad. Kui romneia peab valguse pärast konkureerima, väheneb taime dekoratiivsus. Piisav ruum parandab korraga nii valgusolusid kui ka õhuringlust.
Kui olemasolev romneia õitseb halvasti, tasub enne väetamise suurendamist hinnata valgusolusid. Sageli on probleemi põhjuseks aastatega kasvanud puu või põõsas, mitte toitainete puudus. Naabertaimede harvendamine võib anda suurema efekti kui ükskõik milline väetis. Romneia puhul on valgus üks tegureid, mida hooldusvahenditega asendada ei saa.