Tšiili araukaaria valgusvajadus: sobiva kasvukoha leidmine

Tšiili araukaaria vajab korrapärase ja tugeva võra moodustamiseks rohkesti valgust. Täiskasvanud puu tunneb end kõige paremini päikeselises või kergelt poolvarjulises kasvukohas. Noor istik võib vajada kaitset väga tugeva keskpäevase päikese ning talvise kiirguse eest. Valgusolud mõjutavad otseselt puu kasvukuju, värvust ja vastupidavust.

Liiga vähese valguse korral muutuvad aastakasvud nõrgaks ja oksakorrused hõredaks. Puu võib hakata valguse suunas kalduma ning kaotada iseloomuliku sümmeetria. Varjulisel küljel võivad alumised oksad enneaegselt kuivada. Hilisem kasvukoha parandamine ei taasta alati juba kaotatud võraosi.

Täispäikeseline koht sobib hästi, kui pinnas ei kuiva kiiresti läbi ja taim pole tugeva tuule käes. Kuumade seinte või tumeda sillutise läheduses võib suvine temperatuur muutuda liiga kõrgeks. Sellises mikrokliimas suureneb nii veepuuduse kui ka lehekahjustuste oht. Valguse hulka tuleb seetõttu hinnata koos temperatuuri ja mullaniiskusega.

Potis kasvatamisel tuleb taime valgusega järk-järgult harjutada. Siseruumist otse ereda päikese kätte viidud lehed võivad saada põletuskahjustusi. Esimestel päevadel sobib hajutatud valgus või hommikupäike. Valguse hulka suurendatakse ühe kuni kahe nädala jooksul.

Päike, poolvari ja võra ühtlane areng

Parim kasvukoht saab päikest vähemalt suure osa päevast. Hommikupäike on sageli kasulik, sest see kuivatab võra kiiresti pärast kastet ja vihma. Väga kuumas piirkonnas võib kerge pärastlõunane vari vähendada ülekuumenemist. Sügav vari ei sobi araukaariale pikaajaliseks kasvatamiseks.

Valgus peaks jõudma võimalikult ühtlaselt kõikidele võra külgedele. Hoone või tiheda heki vahetus läheduses võib puu üks külg jääda püsivalt varju. Selle tagajärjel kujuneb ühepoolne võra, mida ei saa lõikamisega loomulikuks muuta. Istutuskaugus takistustest peab arvestama puu tulevase laiusega.

Noor taim võib esimestel suvedel tugeva keskpäevase päikese käes ajutiselt varjutamist vajada. See on eriti oluline pärast ümberistutamist, kui juured ei suuda veel piisavalt vett omastada. Varjutusmaterjal peab laskma õhul liikuda. Püsivalt pimedaks katmine nõrgestab taime ja pikendab kohanemisaega.

Kasvukoha valgusolusid tasub hinnata eri aastaaegadel. Suvel päikeseline ala võib talvel jääda hoone või kõrgete puude varju. Vastupidiselt võib lehtpuude all olev koht olla kevadel väga ere ja suvel sügavalt varjuline. Araukaaria jaoks on parem stabiilne valgusküllane keskkond kui järsult muutuvad äärmuslikud tingimused.

Talvine valgus, päikesepõletus ja siseruumides kasvatamine

Talvine päike võib araukaariale olla sama ohtlik kui liiga vähene valgus. Külmunud pinnase korral ei saa juured aurunud vett asendada. Päikesepoolne võraosa kuivab siis kiiremini ja võib pruunistuda. Noore puu varjutamine aitab veekadu piirata.

Valge lumi peegeldab päikesekiirgust ja suurendab lehtede valguskoormust. Kõige suurem risk tekib selgetel hilistalvistel päevadel. Varjutuskangas paigaldatakse eelkõige lõuna- ja edelaküljele. Materjal ei tohi olla tume, sest tume pind võib päikese käes kuumeneda.

Siseruumis vajab potitaim võimalikult valget asukohta. Talvel jääb tavalisest aknavalgusest sageli väheks, eriti soojas toas. Liiga soojas ja pimedas venib uus kasv nõrgaks ning kaotab loomuliku kuju. Jahe valgusküllane talvitumisruum on märksa sobivam.

Lisavalgust kasutades tuleb hoida valgusti taimest ohutus kauguses. Valgus peaks langema võrale võimalikult ühtlaselt, mitte ainult ühelt küljelt. Potti võib aeg-ajalt ettevaatlikult pöörata, kuid väljakujunenud suuri taimi ei ole vaja pidevalt liigutada. Ühtlane valgus ja mõõdukas temperatuur aitavad säilitada kompaktse ning tugeva kasvu.