Tšiili araukaaria istutamine ja paljundamine: tugeva alguse loomine

Tšiili araukaaria istutamisel määrab esimestel tundidel tehtud töö sageli puu arengu mitmeks järgnevaks aastaks. Istik vajab avarat, hea drenaažiga ja külmade tuulte eest kaitstud kasvukohta. Tema juuri tuleb käsitseda ettevaatlikult, sest juurepalli lagunemine või peente juurte kuivamine võib põhjustada pika kasvuseisaku. Eduka istutamise alus on mulla, kasvukoha ja istiku seisundi realistlik hindamine.

Parim istutusaeg on kevadel, kui maa on sulanud ja tugevate öökülmade oht vähenemas. Kevadine istutamine annab taimele terve kasvuperioodi uute juurte moodustamiseks. Pehmemas kliimas võib istutada ka varasügisel, kuid külmas piirkonnas on see riskantsem. Hilja istutatud taim ei pruugi enne talve piisavalt juurduda.

Istik peaks olema elujõuline, ühtlase rohelise värvusega ja sirge ladvavõrsega. Juurepall ei tohi olla täielikult läbi kuivanud ega pikalt vees seisnud. Potis tugevalt keerdunud juured viitavad sellele, et taim on liiga kaua samas nõus kasvanud. Sellise istiku juurdumine võib võtta rohkem aega ja nõuda hoolikamat järelhooldust.

Araukaariat on võimalik paljundada eelkõige seemnetega, sest pistikutest juurutamine on keeruline ja tulemus ebakindel. Seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime ning neid ei saa tavapäraste kuivade seemnete kombel kaua säilitada. Külvamiseks on vaja värsket ja kahjustamata seemnematerjali. Paljundamisel tuleb arvestada ka sellega, et noorte taimede sugu ei ole varases eas võimalik kindlalt määrata.

Istutuskoha ja istutusala ettevalmistamine

Istutuskoht peab jääma eemale aladest, kuhu koguneb vihma- või sulavesi. Kui muld on raske, tuleb drenaaži parandada kogu tulevase juureala ulatuses. Ainult sügava kruusakihi asetamine väikese istutusaugu põhja ei lahenda probleemi, kui ümbritsev pinnas vett läbi ei lase. Selline auk võib hakata toimima veekogumiskausina.

Istutusauk kaevatakse juurepallist ligikaudu kaks korda laiem, kuid mitte oluliselt sügavam. Puu peab pärast istutamist jääma samale kõrgusele, millel ta kasvas potis või puukoolis. Liiga sügavale istutatud juurekael jääb pidevalt niiskesse keskkonda. See suurendab kooremädaniku ja juureprobleemide ohtu.

Väljakaevatud muld segatakse vajaduse korral küpse komposti ja mineraalse drenaažimaterjaliga. Värsket sõnnikut ega tugevat granuleeritud väetist istutusauku ei lisata. Kontsentreeritud toitained võivad kahjustada noori juuri ja põhjustada ebaühtlast kasvu. Esimesel aastal on tähtsam juurdumine kui kiire võrsete areng.

Enne istutamist kastetakse potitaim põhjalikult läbi. Niiske juurepall püsib paremini koos ja juured ei kuiva töö käigus. Istikut tõstetakse alati juurepallist või potist, mitte tüvest ega okstest. Araukaaria jäikade lehtede tõttu on töö ajal kasulik kanda tugevaid kindaid ja pikkade varrukatega rõivaid.

Istutamine ja istutusjärgne hooldus

Taim asetatakse auku nii, et ladvavõrse jääks võimalikult püstiseks. Juurepalli ümber lisatakse mulda järk-järgult ja seda tihendatakse kätega mõõdukalt. Tugev tallamine surub mullast õhu välja ning võib vigastada juuri. Täitmise ajal kontrollitakse korduvalt, et puu ei vajuks liiga sügavale.

Pärast istutamist kastetakse kogu istutusala aeglaselt ja põhjalikult. Vesi aitab mullal juurte ümber vajuda ning kõrvaldab suuremad õhutaskud. Kui pinnas pärast kastmist märgatavalt alaneb, lisatakse juurde sama koostisega mulda. Juurekaela ei tohi seejuures mullaga katta.

Kõrgem istik võib vajada ajutist toestamist, eriti tuulises kasvukohas. Tugivaiad paigaldatakse nii, et need ei vigastaks juurepalli. Sidemed peavad olema laiad, pehmed ja piisavalt lõdvad, et tüvi saaks veidi liikuda. Liigne jäikus takistab puul loomuliku tugevuse kujunemist.

Istutusala kaetakse orgaanilise multšiga, mis vähendab aurumist ja umbrohtude konkurentsi. Multš ei tohi moodustada tüve ümber kõrget kuhja. Esimesel suvel kontrollitakse mulla niiskust mitu korda nädalas, eriti kuuma ilma korral. Väetamist alustatakse alles siis, kui taim on selgelt juurdunud ja kasvatab uusi võrseid.

Seemnetega paljundamine ja noortaimede kasvatamine

Värsked seemned külvatakse võimalikult kiiresti pärast valmimist või hankimist. Seemne elujõulisust vähendavad nii läbikuivamine kui ka liiga soe säilitamine. Enne külvi võib seemneid lühikest aega leiges vees leotada. See aitab seemnekestal ühtlasemalt niiskuda ja lihtsustab elujõuliste seemnete eristamist.

Külviks sobib sügav pott, sest noor taim moodustab varakult tugeva allapoole suunduva juure. Substraat peab olema õhuline, niiskust hoidev ja samal ajal hästi vett läbilaskev. Sobiva segu saab valmistada külvimullast, perliidist ja jämedast liivast. Tihke aiamuld suurendab mädanemise ning hapnikupuuduse riski.

Seeme asetatakse substraati selliselt, et see ei jääks liiga sügavale. Kasvukeskkond hoitakse ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Idanemistemperatuur peaks olema mõõdukalt soe ja võimalikult stabiilne. Külvinõu vajab valgust, kuid otsene tugev päike võib substraadi kiiresti üle kuumutada.

Noort taime ei tohiks liiga sageli ümber istutada, sest juurestik reageerib häirimisele tundlikult. Ümberistutamine tehakse siis, kui juured on poti täitnud, kuid pole veel moodustanud tihedat keerdu. Uus pott valitakse pigem sügav kui ebaproportsionaalselt lai. Avamaale istutatakse noor araukaaria alles siis, kui ta on piisavalt tugev ja kohaliku talve eest saab pakkuda usaldusväärset kaitset.