Vesisalati haigused ja kahjurid

Vesisalat võib soodsates tingimustes kasvada kiiresti ja näida väga vastupidav, kuid tema pehmed lehed ning tihe rosett on tundlikud mitme kahjustuse suhtes. Enamik probleeme ei alga nakkusest, vaid ebasobivast temperatuurist, pidevalt märgadest lehtedest või halvenenud veekvaliteedist. Nõrgenenud taim muutub seejärel vastuvõtlikumaks seentele, bakteritele ja kahjuritele. Edukas tõrje algab alati kahjustuse tegeliku põhjuse väljaselgitamisest.

Pistia stratiotes näitab stressi sageli lehtede värvimuutuse, aukude, pehmenemise või juurte lagunemise kaudu. Samad sümptomid võivad olla põhjustatud nii toitainete puudusest kui ka kahjuritest. Seetõttu tuleb vaadelda lehe mõlemat külge, roseti keskosa ja juurestikku. Oluline on hinnata ka seda, kui kiiresti kahjustus levib.

Haige või kahtlane taim tuleks ülejäänud kogumikust ajutiselt eraldada. Karantiinianumas on lihtsam jälgida muutusi ja rakendada vajaduse korral ravi. Eraldamine vähendab ka võimalike kahjurite kandumist teistele taimedele. Anuma vesi peab olema sama soe ja võimalikult sarnaste omadustega kui põhikasvukohas.

Keemilisi taimekaitsevahendeid tuleb veekeskkonnas kasutada äärmise ettevaatusega. Paljud tavapärased preparaadid on kaladele, tigudele, putukavastsetele ja teistele veeorganismidele mürgised. Sageli on ohutum eemaldada kahjustatud taimeosad, parandada kasvutingimusi ja kasutada mehaanilist tõrjet. Tugevalt nakatunud taim võib olla mõistlik täielikult kõrvaldada.

Lehemädanik ja roseti kahjustused

Lehemädanik algab sageli roseti keskosast või alumistest vanadest lehtedest. Kude muutub klaasjaks, pehmeks ja pruunikaks ning võib eritada ebameeldivat lõhna. Põhjuseks on tavaliselt pidev märgumine koos jaheda temperatuuri või vähese õhuliikumisega. Bakterid ja seened kasutavad nõrgenenud kude kiiresti ära.

Purskkaevu või filtri veejuga ei tohiks langeda otse vesisalatile. Ka akvaariumi kaanelt tilkuv kondensatsioon võib roseti keskosa pidevalt märjana hoida. Probleemi lahendamiseks tuleb muuta vee liikumist, parandada ventilatsiooni või suurendada taime kohal olevat vaba ruumi. Ainult kahjustatud lehtede eemaldamisest ei piisa, kui märgumine jätkub.

Kahjustatud osad lõigatakse ära puhaste ja teravate kääridega. Lõikevahend tuleb enne ja pärast kasutamist puhastada, et mitte kanda haigust teistele taimedele. Kui roseti kasvupunkt on täielikult pehmenenud, ei pruugi taim enam taastuda. Terved tütartaimed saab siiski enne emataime kõrvaldamist eraldada.

Taastumiseks vajab taim sooja vett, head valgust ja mõõdukat õhuliikumist. Väetamine peatatakse seni, kuni ilmub terve uus kasv. Väga toitainerikas vesi võib kahjustatud kudedes mikroobide aktiivsust suurendada. Rahulik ja puhas keskkond annab taimele parima võimaluse uue roseti moodustamiseks.

Juuremädanik ja juurekahjustused

Juuremädaniku korral muutuvad juured limaseks, rabedaks ja tumedaks. Terved juured võivad olla loomulikult pruunikad, kuid nad säilitavad tiheda ja harunenud struktuuri. Lagunevad juured eralduvad kergesti ning taime kasv aeglustub kiiresti. Sageli kaasneb probleemiga lehtede kolletumine.

Juurekahjustuse põhjuseks võib olla väga külm vesi, hapnikuvaene keskkond või järsk muutus vee keemias. Ka mõne ravimi või kemikaali jäägid võivad õrnu juuri kahjustada. Kalad võivad juuri nokkida või lahti rebida, eriti kui taimed on kitsas anumas. Diagnoosimisel tuleb arvestada kõiki neid võimalusi.

Kahjustunud juured eemaldatakse ainult ulatuses, kus kude on selgelt pehme või lagunenud. Kõiki juuri ei tohi korraga lühikeseks lõigata, sest taim vajab taastumiseks toimivat imendumispinda. Pärast puhastamist viiakse rosett värske ja stabiilse veega karantiinianumasse. Tugevat väetamist tuleb sel ajal vältida.

Juurestiku taastumine võib võtta mitu nädalat. Esmalt võivad ilmuda lühikesed heledad uued juured, mis hiljem pikenevad ja hargnevad. Taime lehed ei pruugi selle aja jooksul märgatavalt suureneda. Edu märgiks on roseti keskelt arenev terve ja tugev uus leht.

Lehetäid ja teised imevad kahjurid

Lehetäid võivad koguneda vesisalati noortele lehtedele ja roseti varjatud osadesse. Nad imevad taimemahla, põhjustades lehtede kõverdumist, kahvatuid täppe ja kasvu nõrgenemist. Kahjurid paljunevad kiiresti sooja ja vaikse ilmaga. Neid võivad taimedele kanda tuul, sipelgad või läheduses kasvavad maismaataimed.

Väikese arvukuse korral saab lehetäid eemaldada käsitsi või pehme pintsliga. Taime võib ettevaatlikult ümber pöörata ja kahjurid puhta veega maha loputada, kuid leheroseti keskosa ei tohi pikaks ajaks märjaks jätta. Loputamine tehakse eraldi nõu kohal, mitte otse kaladega tiigis. Protseduuri korratakse mitme päeva järel.

Tugevalt kahjustatud vanad lehed võib ära lõigata. Nii väheneb kahjurite arv ja paraneb roseti õhustatus. Pärast lõikamist kontrollitakse taime iga päev, sest munad või väikesed isendid võivad jääda lehevoltidesse. Karantiin peab kestma seni, kuni uusi kahjureid enam ei ilmu.

Õlipõhiseid ja seebilahuseid ei tohiks veekogus kasutada ilma nende ohutust täpselt teadmata. Isegi looduslikuks nimetatud vahend võib kahjustada kalu või veeputukaid. Vajaduse korral töödeldakse taim eraldi anumas ning loputatakse enne põhikasvukohta tagasiviimist hoolikalt. Kõige turvalisemad meetodid on tavaliselt käsitsi eemaldamine ja korduv kontroll.

Teod, putukavastsed ja närimiskahjustused

Vesisalati lehtedesse tekkivad ebakorrapärased augud viitavad sageli närivatele kahjustajatele. Süüdlasteks võivad olla teod, putukavastsed või veepinnal liikuvad väikesed loomad. Mõned kahjustused tekivad öösel ja jäävad päevasel vaatlusel märkamatuks. Taime tasub kontrollida taskulambiga ka õhtul.

Teod söövad sagedamini pehmenenud või juba kahjustatud kudesid, kuid suur arvukus võib rikkuda ka terveid lehti. Neid saab käsitsi eemaldada ning eraldi kindlaks määrata. Kõiki tigusid ei maksa automaatselt kahjuriteks pidada, sest osa liike toitub peamiselt vetikatest ja lagunevast ainest. Tõrje vajadus sõltub tegelikust kahjustusest.

Putukavastsed võivad peituda lehtede vahel või juurestikus. Taim tõstetakse kontrollimiseks madala veega valgesse nõusse, kus liikuvad organismid on paremini nähtavad. Kahjustajad eemaldatakse pintsettide või pehme pintsliga. Pärast kontrolli loputatakse juuri õrnalt sama temperatuuriga puhtas vees.

Ulatuslikult näritud lehed ei taastu, kuid neid ei pea alati kohe eemaldama. Kui leht on endiselt tugev ja roheline, aitab see taimel fotosünteesida. Lõigata tasub pehmenenud, kolletuvad või nakkusohuga osad. Oluline on peatada uus kahjustus ja toetada terve kasvu tekkimist.

Füsioloogilised häired ja ennetamine

Kollased lehed ei tähenda alati haigust. Põhjuseks võivad olla toitainete puudus, külm vesi, liiga vähene valgus või vanema lehe loomulik hääbumine. Kui kollaseks muutub korraga ainult üks alumine leht, ei ole tavaliselt põhjust muretsemiseks. Mitme noore lehe kiire värvimuutus viitab tõsisemale probleemile.

Pruunid kuivad leheservad tekivad sageli madala õhuniiskuse, kuuma kuiva tuule või soolade kuhjumise tõttu. Vesine ja pehme pruun laik viitab seevastu pigem mädanemisele. Nende kahe kahjustuse eristamine on ravi valikul oluline. Kuivuskahjustust ei parandata bakteritõrjega ning mädanemist ei lahendata õhuniiskuse suurendamisega.

Heledad pleekinud laigud võivad olla päikesepõletuse tunnus. Need tekivad sageli siis, kui siseruumis kasvanud taim viiakse järsku tugeva päikese kätte. Kahjustatud kude ei muutu enam roheliseks, kuid uus kasv võib olla täiesti terve. Taim tuleb ajutiselt poolvarju viia ja valgusega aeglaselt harjutada.

Parim haiguste ja kahjurite tõrje on ennetav hooldus. Uued taimed hoitakse enne põhikogumikku lisamist karantiinis ning kontrollitakse hoolikalt üle. Veepind ei tohi olla täielikult taimedega kaetud ja surnud lehed eemaldatakse kiiresti. Stabiilne temperatuur, puhas vesi ja sobiv valgus hoiavad vesisalati loomuliku vastupanuvõime tugevana.