Rippoksalise jaapani pagoodipuu istutamine ja paljundamine

Rippoksalise jaapani pagoodipuu istutamine nõuab täpsust, sest puu kasvab aeglaselt ja valitud koht mõjutab tema välimust aastakümneid. Õige istutusaeg, sobiv mullastruktuur ja hoolikalt ette valmistatud istutusauk annavad tugeva alguse. Paljundamisel tuleb arvestada, et rippuv vorm säilib usaldusväärselt peamiselt pookimise kaudu. Seemnetest kasvatatud taimed ei korda tavaliselt emapuu rippuvat kuju ega sordile omast aianduslikku väärtust.

Istutusaja valik

Parim aeg rippoksalise jaapani pagoodipuu istutamiseks on kevad, kui muld on soojenenud ja suuremad külmad möödas. Kevadine istutamine annab puule terve kasvuperioodi juurdumiseks. See on eriti oluline piirkondades, kus talved võivad olla ebastabiilsed või tuulised. Sügisel istutades peab puu jõudma enne külmasid piisavalt kinnituda.

Konteineris kasvatatud istikuid saab istutada ka suvel, kuid siis suureneb kastmisvajadus. Kuuma ja kuiva perioodi ajal on istutamine riskantsem, sest juurepall võib kiiresti läbi kuivada. Kui suvine istutamine on vältimatu, tuleb puule pakkuda regulaarset sügavat kastmist. Samuti aitab multšikiht vähendada niiskuse kadu.

Paljasjuurseid taimi kasutatakse sellise ilupuu puhul harvem, kuid nende istutamisel on ajastus eriti oluline. Neid tuleks istutada puhkeperioodil, kui taim ei ole aktiivses kasvus. Juuri ei tohi lasta kuivada isegi lühikest aega. Enne istutamist võib juuri mõnda aega vees leotada, et taastada niiskusvaru.

Istutamise planeerimisel tuleb arvestada ka pookekoha kõrgust ja istiku kvaliteeti. Terve istik on sirge tüvega, hästi kinnitunud pookekohaga ja vigastusteta koorega. Võra võib noorena olla ebaühtlane, kuid oksad peaksid olema elujõulised. Nõrk, kuivanud või lõhenenud pookekohaga istik ei ole hea valik.

Istutuskoha ettevalmistamine

Istutuskoht peaks olema päikeseline, soe ja vett hästi läbilaskva mullaga. Enne kaevamist tasub hinnata, kas piirkonda koguneb vihmavesi või sulalumi. Kui vesi jääb pikalt seisma, tuleb parandada drenaaži või valida kõrgem kasvukoht. Rippoksaline jaapani pagoodipuu ei talu noores eas pidevalt vettinud mulda.

Istutusauk peaks olema juurepallist laiem, kuid mitte liiga sügav. Juured vajavad külgsuunas kobedat mulda, kuhu nad saavad kergesti levida. Liiga sügavasse auku istutatud puu võib hakata kiratsema, sest tüve alus jääb niiskesse keskkonda. Istutuskõrgus peab jääma samaks nagu puukoolis või konteineris kasvades.

Kaevatud mulda võib parandada kompostiga, kui see on vaene või väga liivane. Raske savimulla puhul aitab orgaaniline aine parandada struktuuri, kuid ainult kompostist täidetud istutusauk ei ole hea lahendus. Juured peavad lõpuks kasvama ümbritsevasse aiamulda, mitte jääma pehmesse taskusse. Seetõttu tuleb parandada suuremat ala, mitte ainult väikest istutusauku.

Enne istutamist tuleks konteineristikul kontrollida juurepalli. Kui juured on hakanud ringiratast kasvama, tuleb neid ettevaatlikult lahti harutada. Väga tihe juurepall võib pärast istutamist halvasti ümbritsevasse mulda kasvada. Kergelt lahti tõmmatud juured suunduvad kiiremini uude kasvukeskkonda.

Istutustehnika ja toestamine

Puu asetatakse istutusauku nii, et juurekael jääb maapinna tasemele. Pookekoht peab jääma mullapinnast kõrgemale ja seda ei tohi katta mullaga. Auk täidetakse järk-järgult, samal ajal mulda õrnalt tihendades. Tugev trampimine ei ole soovitatav, sest see võib vähendada mulla õhulisust.

Pärast istutamist tuleb puu korralikult läbi kasta. Esimene kastmine aitab mullal juurte ümber vajuda ja eemaldab õhutaskud. Vajadusel lisatakse pärast kastmist veidi mulda, kuid istutuskõrgust ei tohi muuta. Kastmisvall võib aidata vett juurepiirkonnas hoida, eriti kergemal mullal.

Noor rippoksaline jaapani pagoodipuu vajab sageli toestamist, sest pookekõrgus ja rippuv võra võivad muuta ta tuulele tundlikuks. Tugiteivas peaks hoidma puud stabiilselt, kuid mitte jäigalt. Puu peab saama veidi liikuda, sest mõõdukas liikumine tugevdab tüve. Sidumismaterjal peab olema lai ja pehme, et see ei kahjustaks koort.

Toestust ei tohiks jätta aastateks kontrollimata. Kui side muutub liiga pingul, võib see tüvesse sisse kasvada. Tavaliselt piisab toestamisest esimestel aastatel, kuni juurestik on tugev. Kui puu seisab iseseisvalt kindlalt, tuleks toestus eemaldada.

Paljundamise võimalused

Rippoksalise vormi säilitamiseks kasutatakse peamiselt pookimist. Pookealuseks valitakse tavaliselt sama liigi tugevakasvuline alus, millele ühendatakse rippuva vormi võrse. See tagab, et uus taim säilitab sordile iseloomuliku võrakujuga kasvu. Kodustes tingimustes on pookimine võimalik, kuid nõuab kogemust, puhast tööd ja õiget ajastust.

Seemnetega paljundamine ei sobi rippoksalise sordi täpseks taastootmiseks. Seemik võib kasvada tavalise püstise kujuga ja erineda emataimest märgatavalt. Seemnetest kasvatamine sobib pigem botaaniliseks katsetamiseks või pookealuste saamiseks. Iluaeda soovitud kindla vormi jaoks on parem valida puukoolist pärit poogitud istik.

Pistikpaljundus on selle puu puhul keerulisem ja vähem usaldusväärne. Puitunud pistikud juurduvad sageli halvasti ning noorte taimede areng võib olla ebaühtlane. Spetsialiseeritud puukoolides kasutatakse kontrollitud tingimusi, mis suurendavad õnnestumise võimalust. Tavalises aias ei ole see meetod enamasti kõige praktilisem.

Poogitud taime hooldamisel tuleb jälgida pookekohast allpool tekkivaid võrseid. Need kuuluvad pookealusele ja võivad olla tugevama kasvuga kui rippuv sort. Kui neid ei eemaldata, võivad nad muuta puu välimust ja nõrgendada poogitud osa. Sellised võrsed tuleb eemaldada võimalikult vara ja võimalikult aluse lähedalt.