Kaunis ülane on sobivas kasvukohas üldiselt vastupidav taim, kuid ebasoodsad tingimused võivad muuta ta haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikuks. Kõige sagedamini tekivad probleemid liigniiskes mullas, liiga tihedas istutuses või kohas, kus õhk ei liigu. Kuna taim on madal ja varakevadine, võivad kahjustused jääda alguses märkamatuks. Terve istutus algab seetõttu õigest mullast, mõõdukast kastmisest ja hoolikast vaatlusest.

Juure- ja mugulamädanikud

Kõige tõsisemad probleemid on seotud maa-aluste osade mädanemisega. Kui mugulad seisavad kaua külmas ja märjas mullas, võivad need pehmeneda ning hukkuda. Maapealne osa võib sellisel juhul tärgata nõrgalt või üldse mitte. Sageli märgatakse probleemi alles kevadel, kui oodatud õisi ei ilmu.

Mädaniku vältimiseks on kõige olulisem hea drenaaž. Kasvukoht ei tohi pärast vihma pikalt vee all püsida. Savist mulda tuleb parandada komposti, lehekõdu ja vajaduse korral mineraalse kobestusmaterjaliga. Väga probleemsel kohal on targem istutada kaunis ülane kõrgemale peenraosale.

Haigestunud mugulaid ei ole enamasti võimalik päästa. Kui taim on üles kaevates pehme, pruun või ebameeldiva lõhnaga, tuleb kahjustunud osa eemaldada. Seda ei tasu panna komposti, kui kahtlustad nakkust. Parem on selline materjal aiast välja viia.

Ennetus on mädanike puhul palju tõhusam kui ravi. Istutusmaterjal peab olema terve ja kuiv, kuid mitte elutu. Liigne kastmine tuleb välistada eriti puhkeperioodil. Kui samas kohas on korduvalt probleeme, tuleks kasvukohta muuta.

Lehelaigud ja seenhaigused

Niiske ja jaheda ilmaga võivad lehtedele tekkida laigud. Need võivad olla pruunikad, hallikad või ebakorrapärase kujuga. Väike kahjustus ei hävita tavaliselt taime, kuid tugev nakkus vähendab fotosünteesi. See võib mõjutada järgmise aasta õitsemist.

Seenhaigusi soodustab tihe istutus ja halb õhuliikumine. Kui taimed kasvavad umbses kohas, kuivavad lehed pärast vihma aeglaselt. Sama juhtub siis, kui neid kastetakse pealt ja õhtusel ajal. Seetõttu on oluline kasta mullapinda ning hoida istutus mõõdukalt õhuline.

Kahjustunud lehti võib eemaldada alles siis, kui see ei nõrgesta taime liigselt. Väga varajane täielik eemaldamine ei ole hea, sest taim vajab lehti varuainete kogumiseks. Kui kahjustus on väike, võib olla parem lasta taimel kasvutsükkel lõpetada. Tugevalt haiged lehed tuleks siiski aiast välja viia.

Keemilist tõrjet vajab kaunis ülane harva. Aias on parem keskenduda tingimuste parandamisele. Drenaaž, õige kastmine ja mõõdukas taimede vahekaugus annavad pikaajalise kaitse. Tervislikus kasvukohas on seenhaigused tavaliselt juhuslikud, mitte püsiv probleem.

Teod ja nälkjad

Teod ja nälkjad võivad kahjustada noori võrseid ja õrnu lehti. Varakevadel on kauni ülase värske kasv neile ahvatlev. Kahjustus ilmneb ebakorrapäraste aukudena lehtedes või näritud õieosades. Väikese taimelaigu puhul võib ka mõni nälkjas teha märgatavat kahju.

Kõige tõhusam on varajane jälgimine. Niisketel õhtutel ja hommikutel tasub istutusala üle vaadata. Teod saab käsitsi kokku korjata, eriti väiksemas aias. See lihtne meetod on sageli piisav, kui seda teha järjekindlalt.

Multš võib tigudele pakkuda peidukohti, kui see on liiga paks ja märg. Seetõttu peaks kauni ülase ümber kasutatav multš olema õhuke ning hästi lagunenud. Rasked märjad lehehunnikud ei sobi otse taimede peale. Õhuline pinnakate kaitseb mulda, kuid ei loo liigset varjupaika kahjuritele.

Kui tigusid on palju, võib kasutada aianduses lubatud tõrjevahendeid. Valikul tuleb arvestada lemmikloomade, laste ja kasulike organismidega. Ennetav aiahügieen ja peidukohtade vähendamine on alati esimene samm. Tugev ja kiiresti kasvav taim talub väikest kahjustust enamasti hästi.

Närilised ja muud maa-alused kahjustajad

Kauni ülase mugulaid võivad mõnikord kahjustada närilised. Probleem on suurem aedades, kus esineb vesirotte või hiiri. Kahjustus ilmneb taimede kadumisena või nõrga tärkamisena. Mullas võib näha käike või tühimikke.

Näriliste tõrjes on oluline muuta kasvukoht neile vähem soodsaks. Tihedad umbrohupuhmad, prahihunnikud ja varjatud käigurajad pakuvad kaitset. Aia korrashoid vähendab nende liikumisvõimalusi. Samas tuleb säilitada looduslik tasakaal, sest röövlinnud ja siilid aitavad näriliste arvukust piirata.

Väärtuslike istutuste puhul võib kasutada kaitsvat istutuskorvi. See peab olema piisavalt avar, et juured saaksid kasvada. Korv ei tohi takistada vee äravoolu. Selline lahendus sobib eriti kohtadesse, kus mugulsibulaid ja mugultaimi on varem palju kahjustatud.

Kõiki kadunud taimi ei tasu siiski kohe näriliste süüks panna. Sama sümptom võib tekkida ka liigniiskuse, kuivamise või liiga sügava istutuse tõttu. Probleemi hindamiseks tuleb vaadata nii mulda kui ka istutusmaterjali seisundit. Täpne põhjus aitab valida õige lahenduse.

Ennetav taimekaitse ja hooldusvõtted

Tugev taim on parim kaitse haiguste ja kahjurite vastu. Kaunis ülane vajab selleks sobivat valgust, õhulist mulda ja mõõdukat niiskust. Kui üks neist teguritest on tugevalt paigast ära, nõrgeneb taim kiiresti. Seetõttu algab taimekaitse juba kasvukoha valikust.

Istutusala tuleks hoida umbrohust võimalikult puhas. Umbrohud võtavad niiskust ja toitaineid ning võivad muuta istutuse liiga tihedaks. Samas tuleb rohida ettevaatlikult, sest mugulad paiknevad madalal. Kõige parem on eemaldada umbrohi varakult, enne kui see juurdub sügavalt.

Haiguste levikut aitab vähendada kahjustunud taimeosade eemaldamine. Seda tuleb teha puhta tööriistaga ja kuiva ilmaga. Märja ilmaga töötamine võib nakkusi taimelt taimele kergemini kanda. Pärast tugevalt haigete taimede käsitsemist tasub tööriistad puhastada.

Mitmekesine aed on üldiselt vastupidavam kui ühetaoline istutus. Erinevad taimed meelitavad ligi kasulikke putukaid ja loovad stabiilsema mikrokeskkonna. Kaunis ülane sobib hästi sellisesse tasakaalus kooslusesse. Õigete kaaslaste ja hooldusega jäävad haigused ning kahjurid enamasti teisejärguliseks probleemiks.