Kooniline kanada kuusk talub külma üsna hästi, kuid kannatab sageli talvise kuivuse, kevadpäikese ja külmunud mulla koosmõju tõttu. Tema tihe võra kaotab niiskust ka siis, kui juured ei saa külmunud mullast vett kätte. Seetõttu on talvitamise eesmärk mitte ainult külma tõrjumine, vaid kogu veetasakaalu hoidmine. Eriti hoolikalt tuleb kaitsta noori, potis kasvavaid ja hiljuti istutatud taimi.
Talvekahjustuste peamised põhjused
Kõige tavalisem talvekahjustus on okaste pruunistumine kevadtalvel. Päike soojendab võra, kuid juured jäävad külmunud mulda. Okkad aurustavad vett, kuid asemele seda ei tule. Tulemuseks on kuivakahjustus, mida märgatakse alles hiljem.
Tuul suurendab veekadu veelgi. Avatud kasvukohas võib taim kaotada niiskust väga kiiresti. Külm tuul kuivatab okkaid nagu tugev päike. Seetõttu on tuulekaitse talvitamisel väga oluline.
Lumekoormus võib tiheda võra kuju rikkuda. Märg lumi vajutab oksi laiali ja võib neid murda. Eriti ohtlik on jäätunud lumi, mida ei saa kergesti eemaldada. Võra korrapärane kuju vajab seetõttu tähelepanu.
Juureala külmumine on loomulik, kuid äärmuslik kõikumine kahjustab juuri. Korduv sulamine ja külmumine rebib peeni juuri. Multš aitab temperatuuri ühtlasemana hoida. See kaitseb eriti noori taimi.
Rohkem artikleid sel teemal
Sügisene ettevalmistus
Talveks valmistumine algab juba sügisel. Taim peab minema külmale vastu niiske, kuid mitte vettinud mullaga. Enne püsikülmi tehakse põhjalik kastmine. See vähendab talvise kuivamise riski.
Sügisel ei anta enam tugevat lämmastikväetist. Hiline pehme kasv on külmale vastuvõtlik. Vajaduse korral sobib sügisväetis, milles on rohkem kaaliumi. See toetab võrsete puitumist ja talvekindlust.
Juurealale lisatakse mõõdukas multšikiht. Sobib männikoor, koorepuru või okaspuudele sobiv orgaaniline kate. Multš ei tohi puutuda vastu tüve. Tüve ümber peab jääma õhuruum.
Enne talve tasub võra üle vaadata. Kuivanud ja haiged oksad eemaldatakse ettevaatlikult. Võra sisse kogunenud kuiv okkamass võib jääda kahjurite peidupaigaks. Puhastamine tuleb teha kuiva ilmaga.
Varjutamine ja füüsiline kaitse
Kevadtalvine varjutamine on sageli vajalik. Eriti oluline on see lõuna- ja lääneküljel. Varjutuskangas vähendab päikese mõju ja veekadu. Kangas ei tohi tihedalt vastu võra suruda.
Katmiseks ei sobi õhukindel kile. Kile all koguneb niiskus ja temperatuur kõigub järsult. See võib põhjustada haudumist ja seenprobleeme. Hingav materjal on okaspuule palju ohutum.
Võra võib lumekoormuse vastu õrnalt siduda. Sidumine peab olema lõtv ja toetav, mitte pigistav. Eesmärk on hoida oksi laiali vajumast. Kevadel tuleb side õigel ajal eemaldada.
Lund eemaldatakse võrast ettevaatlikult alt üles liigutustega. Jäätunud oksi ei tohi jõuga painutada. Kui lumi on külmunud, on parem oodata sula. Jõuline puhastamine võib teha rohkem kahju kui kasu.
Potitaime talvitamine
Potis kasvav kooniline kanada kuusk vajab eraldi kaitset. Anum külmub läbi kiiremini kui avamaa muld. Juured on külma ja kuivuse suhtes väga tundlikud. Pott tuleks isoleerida enne püsivaid külmi.
Anuma võib asetada puidust kasti või vastu varjulist seina. Poti ümber pannakse lehti, koorepuru või soojustavat kangast. Alus peab laskma liigsel veel ära voolata. Seisev sulavesi on juurtele ohtlik.
Potitaime ei tohi talvel soojas toas hoida. Toas katkeb puhkeperiood ja taim kuivab kiiresti. Sobib jahe, valgusküllane ja kaitstud koht. Temperatuur peaks püsima võimalikult ühtlane.
Talvel tuleb potimulla niiskust aeg-ajalt kontrollida. Täiesti kuiv muld kahjustab juuri ka puhkeajal. Sulailmaga võib kasta väikese koguse veega. Külmunud mulda ei tohi rohke veega üle valada.