Koonilise kanada kuuse istutamine ja paljundamine

Koonilise kanada kuuse edukas kasvatamine algab läbimõeldud istutamisest. Taim on aeglase kasvuga, kuid vajab kohe alguses sobivat ruumi ja hästi ettevalmistatud mulda. Tema juurestik on õrn ning reageerib halvasti tihenenud või vettinud pinnasele. Õige istutusaeg, sügavus ja järelhooldus määravad, kui kiiresti taim juurdub.

Istutusaja valik

Parim istutusaeg on kevadel, kui muld on sulanud ja soojenenud. Siis jõuab taim enne suvekuumust uued juured kasvatada. Kevadine istutus sobib eriti hästi noortele potitaimedele. Hiline kevad nõuab juba hoolikamat kastmist.

Sügisel võib istutada siis, kui ilm on jahe ja muld niiske. Taim peab enne püsikülmi jõudma veidi juurduda. Liiga hiline istutus suurendab külmakahjustuse riski. Sügisel istutatud taim vajab enne talve põhjalikku kastmist.

Suvel istutamine on võimalik ainult hea järelhooldusega. Kuum periood koormab juuri ja võra korraga. Istutuspäevaks sobib pilvine ja tuulevaikne ilm. Pärast istutamist tuleb taime kaitsta läbikuivamise eest.

Talvine istutamine ei ole tavatingimustes mõistlik. Külmunud mulda ei saa korralikult ette valmistada. Juured ei loo maaga head kontakti. Selline taim jääb kevadel pikaks ajaks stressi.

Istutuskoha ettevalmistamine

Kasvukoht tuleb valida enne istutusaugu kaevamist. Taim vajab valgust, kuid hindab kaitset kõrvetava lõunapäikese eest. Muld peab olema mõõdukalt niiske ja vett läbilaskev. Püsivalt märg koht ei sobi.

Istutusauk peaks olema juurepallist laiem, kuid mitte oluliselt sügavam. Lai auk aitab juurtel külgsuunas areneda. Sügav auk võib põhjustada taime vajumist. Juurekael peab jääma pärast istutamist õigele kõrgusele.

Väljakaevatud mulda saab parandada komposti ja okaspuudele sobiva substraadiga. Raskele mullale võib lisada jämedat liiva või peent killustikku. Liivasele mullale sobib huumusainerikas lisand. Eesmärk on luua õhuline ja niiskust hoidev struktuur.

Enne istutamist tuleb potitaime korralikult kasta. Kuiv juurepall ei ima pärast istutamist vett ühtlaselt. Kui juured on potis tugevalt ringelnud, tuleb neid õrnalt lahti harutada. Seda tehakse ettevaatlikult, et peened juured ei katkeks.

Istutustehnika ja järelhooldus

Taim asetatakse auku samale sügavusele, nagu ta kasvas potis. Liiga sügav istutamine on üks ohtlikumaid vigu. Juurekaela matmine soodustab mädanikku ja kasvupeetust. Parem on istutada veidi kõrgemale kui liiga sügavale.

Muld lisatakse kihtidena ja tihendatakse kätega kergelt. Tugev tallamine ei ole vajalik ega kasulik. Juured vajavad mullakontakti, kuid ka õhku. Pärast täitmist tuleb moodustada madal kastmisnõgu.

Esimene kastmine peab olema põhjalik. Vesi aitab mullal juurte ümber vajuda. Kui muld langeb, lisatakse seda vajaduse korral juurde. Juurekaela ei tohi seejuures kinni katta.

Istutusjärgne multš kaitseb juureala kuivamise eest. Sobiv multšikiht on mõõdukas ja tüvest eemal. Esimesel kasvuaastal tuleb niiskust jälgida eriti hoolikalt. Juurdunud taim talub lühiajalist kuivust paremini kui värskelt istutatud taim.

Paljundamise võimalused

Koonilist kanada kuuske paljundatakse tavaliselt pistikutega. Seemnest kasvatatud taimed ei pruugi säilitada sama korrapärast kuju. Aednikule on pistikpaljundus täpsem, kuid aeglane meetod. Edu sõltub materjali kvaliteedist ja tingimuste stabiilsusest.

Pistikud võetakse poolpuitunud noortelt võrsetelt. Sobiv aeg on sageli suve lõpus või varasügisel. Pistikul peaks olema väike kannaga osa. See parandab juurdumise võimalust.

Juurdumiseks kasutatakse õhulist ja steriilset substraati. Liigne niiskus põhjustab pistikute mädanemist. Samas ei tohi pistikud ka läbi kuivada. Kõrge õhuniiskus ja mõõdukas temperatuur on väga tähtsad.

Paljundatud taimed kasvavad esimestel aastatel aeglaselt. Neid tuleb kaitsta tugeva päikese, külma ja kuivuse eest. Noored taimed istutatakse püsikohale alles siis, kui juurestik on tugev. Kiirustamine vähendab ellujäämise võimalust.