Jaapani araalia talvitumine on kriitiline periood, mis määrab taime elujõulisuse järgneval kasvuaastal. Kuna tegemist on liigiga, mis pärineb jahedamatest metsadest, eelistab ta talvel puhata jahedas ja valges kohas. Ideaalne temperatuurivahemik jääb sel ajal viie ja kümne kraadi vahele, mis soodustab loomulikku puhkeseisundit. Kui hoiad taime liiga soojas toas, võib ta hakata kasvatama nõrku ja väljaveninud võrseid.
Õues kasvatatavate taimede puhul pead olema ettevaatlikum, kui elad piirkonnas, kus esineb tugevaid miinuskraade. Kuigi jaapani araalia talub lühiajaliselt kerget külma, vajab ta püsiva pakase korral korralikku kaitset. Juurestikku saab kaitsta paksu multšikihiga, mis koosneb puulehtedest või turbast, hoides maapinna soojemana. Taime maapealset osa võib mässida džuudist kangasse või spetsiaalsesse talvekattesse, mis laseb õhku läbi.
Siseruumides talvitumisel on suurimaks väljakutseks kütteperioodist tingitud madal õhuniiskus ja valguse puudus. Paiguta taim võimalikult valgesse kohta, kuid eemale radiaatoritest ja muudest soojusallikatest, mis kuivatavad õhku. Kuna aurustumine on jahedas aeglasem, tuleb kastmist oluliselt vähendada, et vältida mulla hapnikuvaeseks muutumist. Enne igat kastmiskorda veendu, et muld on vähemalt poole poti sügavuselt kuiv.
Kevade lähenedes, kui päevad muutuvad pikemaks, hakkab taim näitama esimesi märke uuest kasvust. See on märk sellest, et on aeg hakata temperatuuri järk-järgult tõstma ja kastmist tihendama. Kui oled taime talveks õue jätnud, eemalda katted alles siis, kui suurte öökülmade oht on möödas. Õige talvitumine tagab, et jaapani araalia on kevadel terve ja valmis pakkuma taas lopsakat rohelust.
