Costa Rica tihashein ei talu Eesti talve välitingimustes ning tuleb enne jahedate ööde saabumist kindlasti siseruumi tuua. Talvine hooldus erineb suvisest eelkõige väiksema valgushulga, aeglasema kasvu ja tagasihoidlikuma veevajaduse poolest. Taime ei ole vaja sundida täielikku puhkeolekusse, kuid talle tuleb pakkuda stabiilset ja mõõdukalt sooja keskkonda. Õigesti talvitatud taim alustab kevadel kiiresti uut kasvu ja võib pärast kujundamist taas rikkalikult õitseda.
Ettevalmistus talveperioodiks
Õues kasvanud taim tuuakse sisse enne seda, kui öine temperatuur langeb talle ohtlikult madalale. Üleminekut ei tasu jätta esimese külmaööni. Järsk temperatuurimuutus võib kahjustada lehti ja põhjustada ulatuslikku varisemist. Varasem sissetoomine annab taimele rohkem aega uue valgusrežiimiga kohanemiseks.
Enne tuppa viimist kontrollitakse hoolikalt lehtede alakülgi, varsi ja õisikuid. Õues võivad taimele asuda lehetäid, kedriklestad, karilased või muud kahjurid. Lehestikku võib pesta leige veega ja lasta sellel soojas kohas täielikult kuivada. Vajaduse korral tehakse ennetav või sihipärane kahjuritõrje.
Kuivanud õisikud, kahjustunud lehed ja nõrgad võrsed eemaldatakse. Väga tugevat tagasilõikust ei ole siiski vaja teha kohe enne kõige pimedamat aega. Mõõdukas korrastamine vähendab taimemassi ja parandab õhuringlust. Suurem kujunduslõikus võib jääda kevadesse, kui valgus hakkab suurenema.
Poti pind puhastatakse taimejäänustest ning vajaduse korral eemaldatakse väga õhuke kiht vana mulda. Täielikku ümberistutamist tehakse sügisel ainult vältimatu vajaduse korral. Häiritud juurestik taastub vähese valgusega aeglaselt. Kui substraat on terve ja vett hästi läbilaskev, võib ümberistutamise lükata kevadesse.
Rohkem artikleid sel teemal
Talvine temperatuur ja valgus
Talvituskoht peab olema külmavaba, valgusküllane ja tuuletõmbuseta. Mõõdukalt jahe ruum aitab aeglustada kasvu ajal, mil loomulikku valgust on vähe. Liiga soojas ja pimedas hakkavad võrsed välja venima. Taim muutub sellistes tingimustes nõrgaks ning kahjuritele vastuvõtlikumaks.
Temperatuur võiks talvel püsida ligikaudu 15–20 kraadi juures. Veidi kõrgem temperatuur sobib juhul, kui taim saab lisavalgust ja õhuniiskus ei ole väga madal. Pikalt alla 12 kraadi langevat kasvukohta tuleks vältida. Külm aknalaud võib juurepalli jahutada isegi siis, kui toaõhk tundub piisavalt soe.
Kõige sobivam on valge ida- või lõunapoolne aken, kus taim ei puutu vastu külma klaasi. Talvine päike on tavaliselt nõrgem kui suvine ning seda talub taim paremini. Pilvistel kuudel võib loomulikust valgusest siiski väheks jääda. Taimelamp aitab säilitada kompaktsemat kasvu ja vähendada lehtede varisemist.
Lisavalgusti asetatakse nii, et kogu võra saaks võimalikult ühtlase valguse. Liiga kaugel olev nõrk lamp ei anna märgatavat tulemust. Samas võib väga lähedal paiknev kuum valgusallikas lehti kahjustada. Valgustusrežiim peaks olema korrapärane ning sisaldama ka pimedat ööperioodi.
Kastmine ja toitmine talvel
Talvel väheneb veevajadus, sest kasv aeglustub ja substraat kuivab aeglasemalt. Kastmiskordade vahet pikendatakse, kuid mulda ei lasta täielikult tolmkuivaks muutuda. Enne kastmist kontrollitakse alati juurepalli tegelikku niiskust. Eriti tähelepanelik tuleb olla jahedas ruumis.
Kastmiseks kasutatakse toasooja või veidi leiget pehmet vett. Külm vesi jahutab juuri ja võib märjas mullas soodustada kahjustusi. Vesi valatakse ühtlaselt kogu mullapinnale ning lastakse vabalt välja nõrguda. Aluspotti jäänud vesi eemaldatakse kohe.
Kui taim ei kasva talvel aktiivselt, lõpetatakse regulaarne väetamine. Vähese valguse korral ei suuda taim suurt toitainete kogust kasutada. Soolad võivad koguneda substraati ja kahjustada juureotsi. Väetamist jätkatakse siis, kui kevadel ilmub uus tugev kasv.
Lisavalguse all aktiivselt kasvavat taime võib vajaduse korral toita väga nõrga väetiselahusega. Sellisel juhul hinnatakse lehestiku värvi, võrsete arengut ja mulla seisundit. Talvine väetiseannus peab olema väiksem kui suvisel kasvuperioodil. Ka aktiivse välimusega taime ei ole vaja igal kastmiskorral väetada.
Kevadine kasvule äratamine
Kevadel suureneva valguse mõjul hakkab Costa Rica tihashein kasvatama uusi võrseid. Kastmisvajadus tõuseb järk-järgult koos kasvu kiirenemisega. Taime ei tohi kohe üle ujutada ainult sellepärast, et kalender näitab kevadet. Hooldusrežiimi muudetakse uute lehtede ja substraadi kuivamiskiiruse järgi.
Kevad on sobiv aeg väljaveninud või nõrkade talviste võrsete tagasilõikamiseks. Lõikus ergutab uinuvatest pungadest külgharude arengut. Tugev ja terve taim talub mõõdukat kujundamist hästi. Pärast lõikust vajab ta palju hajutatud valgust ja ühtlast niiskust.
Ümberistutamine tehakse enne intensiivse kasvu algust või selle varases faasis. Vanast potist välja võetud juurestik kontrollitakse ning eemaldatakse kahjustunud osad. Uus pott ei tohiks olla eelmisest palju suurem. Värske õhuline substraat loob juurtele head tingimused kogu järgnevaks kasvuperioodiks.
Väetamist alustatakse tagasihoidliku annusega alles pärast juurdumist ja uue kasvu ilmumist. Valguse tugevnemisel tuleb jälgida, et varjus talvitanud lehed ei saaks päikesepõletust. Otsese päikesega harjutatakse taime mitme päeva või nädala jooksul. Kui ööd muutuvad püsivalt soojaks, võib poti soovi korral taas kaitstud õuekohta viia.
