Costa Rica tihasheina istutamisel tuleb luua juurtele õhurikas, viljakas ja ühtlaselt niiskust hoidev keskkond. Taim reageerib halvasti raskele tihenenud mullale, milles liigvesi ei saa kiiresti ära voolata. Paljundamiseks kasutatakse kõige sagedamini noori varrepistikuid, sest need säilitavad emataime omadused ja juurduvad sobivas keskkonnas usaldusväärsemalt kui seemned. Hoolikalt ette valmistatud istutusmaterjalist võib kasvatada kompaktse ja rikkalikult haruneva uue taime.
Istutuskoha ja poti ettevalmistamine
Istutamiseks sobib anum, mille põhjas on mitu piisavalt suurt äravooluava. Aukude peale võib asetada õhukese võrgu või jämedama substraadiosakese, et muld kastmisel välja ei kanduks. Paksu drenaažikihi kasutamine ei paranda halvasti vett läbilaskva mulla omadusi. Kõige olulisem on kogu juurepalli ulatuses õhuline ja struktuurne kasvusegu.
Hea substraat koosneb vett hoidvast orgaanilisest osast ja mineraalsest õhustavast materjalist. Aluseks võib võtta kvaliteetse toalillemulla, millele lisatakse perliiti, peent männikoort või kookoskiudu. Segu peab pärast kastmist niiskuma ühtlaselt, kuid mitte muutuma kleepuvaks massiks. Käega kokku surutud niiske substraat peaks pärast surve vabastamist kergesti murenema.
Enne istutamist kontrollitakse taime juuri ja eemaldatakse ainult selgelt surnud või mädanenud osad. Terved juured on elastsed ja tavaliselt heleda, kreemika või helepruuni värvusega. Mustad, limased ja ebameeldiva lõhnaga juured lõigatakse puhta tööriistaga tagasi terve koeni. Väga ulatusliku juurekahjustuse korral tuleb vähendada ka lehestiku hulka, et nõrgenenud juurestik suudaks taime varustada.
Istutamiseks valitakse valge, soe ja tuuletõmbuseta koht, kuid värskelt istutatud taime ei asetata kohe tugeva päikese kätte. Mõõdukas hajutatud valgus vähendab närbumist ja toetab juurte taastumist. Potti ei ole vaja istutamise järel pidevalt ühest kohast teise liigutada. Stabiilsed tingimused aitavad taimel kiiremini uude substraati juurduda.
Rohkem artikleid sel teemal
Istutamise tehnika ja ümberistutamine
Costa Rica tihashein istutatakse ligikaudu samale sügavusele, millel ta kasvas eelmises potis. Varre alumise osa sügav matmine võib soodustada kudede pehmenemist ja mädanemist. Juured paigutatakse potti loomulikus asendis ning nende ümber lisatakse substraati väikeste kogustena. Mulda vajutatakse ainult kergelt, et suured õhutaskud kaoksid, kuid juurekeskkond ei tiheneks.
Pärast istutamist kastetakse substraat ühtlaselt läbi. Liigne vesi lastakse äravooluavadest välja nõrguda ja aluspott tühjendatakse. Järgmine kastmine tehakse alles siis, kui pindmine mullakiht on hakanud kuivama. Pidevalt läbimärg muld on värskelt häiritud juurtele eriti ohtlik.
Noort kiirekasvulist taime võib olla vaja ümber istutada igal kevadel. Vanema taime puhul piisab ümberistutamisest siis, kui juured täidavad poti või substraat on kaotanud oma struktuuri. Väga suurt potti ei tohiks valida lootuses, et ümberistutamist saab pikaks ajaks vältida. Liigne mullamaht kuivab aeglaselt ja muudab kastmise kontrollimise keeruliseks.
Kui taime mõõtmed on sobivad ja suuremat anumat ei soovita kasutada, võib uuendada ainult osa substraadist. Taim tõstetakse potist välja, juurepalli välisküljelt eemaldatakse mõõdukalt vana mulda ning lisatakse värske kasvusegu. Tugevat juurte kärpimist tehakse ainult aktiivse kasvu alguses ja terve taime puhul. Pärast sellist protseduuri vajab taim ühtlast soojust, hajutatud valgust ja ettevaatlikku kastmist.
Paljundamine varrepistikutega
Pistikuteks valitakse terved, haigustunnusteta ja veel liigselt puitumata võrsed. Parim lõikematerjal pärineb aktiivselt kasvavalt taimelt, mida ei ole vahetult enne tugevalt väetatud. Pistikul võiks olla mitu lehesõlme ja piisavalt tugev vars. Õitega võrseid on parem vältida, sest õitsemine kulutab juurdumiseks vajalikku energiat.
Lõige tehakse puhta terava noaga vahetult lehesõlme alt. Alumised lehed eemaldatakse, kuid ülemisse ossa jäetakse paar tervet lehte. Väga suured lehed võib aurumise vähendamiseks osaliselt väiksemaks lõigata. Õienupud ja õisikud eemaldatakse alati, et pistik keskenduks juurte moodustamisele.
Pistikud võib juurutada õhulises niiskes substraadis, näiteks turba või kookoskiu ja perliidi segus. Varre alumine lehesõlm asetatakse kasvusegusse ning substraat surutakse õrnalt selle ümber kinni. Juurdumiskeskkond peab püsima niiske, kuid vesi ei tohi anuma põhja koguneda. Soe kasvukoht ja kõrge õhuniiskus vähendavad lehtede närbumist.
Niiskuse hoidmiseks võib poti katta läbipaistva kattega, millesse jäetakse mõned õhutusavad. Katet avatakse iga päev, et eemaldada kondensaat ja vahetada õhku. Pistikuid hoitakse eredas hajutatud valguses, mitte otsese keskpäevapäikese käes. Uus võrsekasv ja kerge vastupanu õrnale tõmbele näitavad tavaliselt, et juurdumine on alanud.
Seemnetest kasvatamine ja noortaimede hooldus
Seemnetega paljundamine on võimalik, kuid kodustes tingimustes on seemneid sageli raske saada. Idanevus sõltub seemnete värskusest, säilitamisest ja külvikeskkonna stabiilsusest. Külviks kasutatakse puhast ja peene struktuuriga kasvusubstraati. Liiga toitainerikas või raske muld suurendab noorte tõusmete haigestumise ohtu.
Seemned külvatakse pinnale või kaetakse väga õhukese substraadikihiga. Külv niisutatakse peene pihustiga, et seemned oma kohalt ei liiguks. Anum kaetakse läbipaistva kaane või kilega, kuid seda õhutatakse iga päev. Substraat peab olema ühtlaselt niiske, mitte vettinud.
Tõusmed vajavad kohe pärast tärkamist palju hajutatud valgust. Liiga pimedas venivad varred kiiresti ning muutuvad nõrgaks ja ümberkukkumise suhtes tundlikuks. Katet hakatakse järk-järgult eemaldama, et noortaimed harjuksid madalama õhuniiskusega. Järsk üleminek võib põhjustada lehtede närbumist ja kasvu seiskumist.
Noortaimed istutatakse eraldi pottidesse siis, kui neil on kujunenud mitu pärislehte ja piisavalt tugev juurestik. Ümberistutamisel hoitakse õrnu juuri võimalikult tervena. Pärast pikeerimist asetatakse taimed mõneks päevaks pehme hajutatud valguse kätte. Võrsetippude varajane näpistamine aitab hiljem kujundada kompaktsema ja paremini harunenud taime.
