Uus-Guinea lemmaltsa istutamine ja paljundamine

Uus-Guinea lemmaltsa istutamine õnnestub kõige paremini siis, kui taim saab kohe alguses õhulise mulla, piisava ruumi ja kaitstud kasvukoha. Tema juured on tundlikud nii kuivuse kui ka seisva vee suhtes, mistõttu istutamine ei ole pelgalt augu tegemine ja taime paika asetamine. Hea algus vähendab stressi ning aitab taimel kiiremini õitsema hakata. Paljundamisel on oluline kasutada terveid emataimi ja hoida noori taimi ühtlases, soojas ning niiskes keskkonnas.

Istutusaja valik ja taimede ettevalmistamine

Õue istutamisega ei tasu kiirustada, sest Uus-Guinea lemmalts ei talu külma. Taimed võib välja viia alles siis, kui öökülmaoht on möödas ja ööd püsivad leebed. Liiga varane istutamine võib põhjustada kasvu seiskumist, lehtede kolletumist ja juurekahjustusi. Isegi terve taim taastub külmast stressist aeglaselt.

Enne püsivasse kohta istutamist on hea taimi karastada. See tähendab, et neid hoitakse mõne päeva jooksul järk-järgult rohkem välitingimustes. Alguses sobib varjuline ja tuule eest kaitstud koht. Hiljem võib taim saada rohkem hommikuvalgust, kuid tugevat keskpäevapäikest tuleks vältida.

Istutatav taim peaks olema kompaktne, hästi harunenud ja kahjustusteta. Lehed peavad olema värsked, varred tugevad ning juurepall mõõdukalt niiske. Kui taim on poes tugevalt läbi kuivanud, tuleks teda enne istutamist rahulikult turgutada. Märga ja mädanikulõhnalist juurepalli ei maksa peenrasse ega anumasse probleemideta üle kanda.

Istutuspäevaks sobib pilvine, soe ja tuulevaikne ilm. Sellistes tingimustes aurub lehtedest vähem vett ning taim kohaneb pehmemalt. Kui istutamine toimub päikeselisel päeval, on parem teha seda hommikul või õhtupoolikul. Pärast istutamist vajab taim korralikku, kuid mitte liialdatud kastmist.

Istutamine anumasse ja peenrasse

Anumasse istutades tuleb valida piisavalt suur pott. Väike anum kuivab kiiresti ja kuumeneb suvel kergesti üle. Suurem mullamaht hoiab niiskust ühtlasemalt ning vähendab kastmisvigade mõju. Eriti oluline on see rõdul ja terrassil, kus tuul ning soojus suurendavad aurumist.

Poti põhjas peavad olema äravooluavad. Ilma nendeta võib isegi kvaliteetne muld muutuda juurtele ohtlikuks. Substraat peaks olema kobedalt niiske, mitte porine ega tolmkuiv. Istutamisel ei tohi mulda liiga kõvasti kinni suruda, sest juured vajavad hapnikku.

Peenrasse istutades tuleks muld eelnevalt läbi kaevata ja kompostiga parandada. Raske savimuld vajab struktuuri parandamist, sest Uus-Guinea lemmalts ei talu tihenenud juurekeskkonda. Liivane muld vajab orgaanilist ainet, et niiskus ei kaoks liiga kiiresti. Hästi ettevalmistatud peenar vähendab kastmise ja väetamise kõikumisi.

Istutussügavus peaks jääma samaks nagu kasvatuspotis. Liiga sügavale istutamine võib hoida varre aluse pidevalt niiskena ja soodustada mädanikku. Liiga kõrgele jäetud juurepall kuivab aga kiiremini läbi. Pärast istutamist kastetakse taim juure ümbert läbi, et muld kinnituks juurte ümber loomulikult.

Pistikutega paljundamine

Uus-Guinea lemmaltsa saab paljundada võrsepistikutega. Selleks valitakse terve, kahjuriteta ja hästi kasvav emataim. Parim pistik on noor, kuid mitte täiesti pehme võrsetipp. Liiga õrn võrs närbub kiiresti, liiga puitunud võrs juurdub aeglasemalt.

Pistik lõigatakse puhta terava noaga või kääridega. Alumised lehed eemaldatakse, et need ei jääks substraati mädanema. Lõikepind võiks olla sõlmekoha lähedal, sest sealt arenevad juured kergemini. Õienupud eemaldatakse, et pistik suunaks energia juurdumisele, mitte õitsemisele.

Juurdumiseks sobib steriilne ja õhuline segu. Hästi toimib näiteks turba ning perliidi segu või muu kerge paljundussubstraat. Substraat peab olema niiske, kuid mitte vettinud. Pistik asetatakse nii sügavale, et ta seisaks kindlalt, kuid varreosa ei oleks liigselt mulla sees.

Pistikud vajavad soojust, hajutatud valgust ja kõrget õhuniiskust. Väike läbipaistev kate aitab niiskust hoida, kuid seda tuleb iga päev õhutada. Liigne kinnine niiskus põhjustab kiiresti hallitust. Kui pistik hakkab uut kasvu näitama, võib katet järk-järgult eemaldada.

Noorte taimede järelhooldus

Juurdunud pistikud tuleb ümber istutada ettevaatlikult. Noored juured on haprad ja murduvad kergesti, kui substraat liiga jõuliselt lahti raputada. Parem on tõsta taim koos väikese mullapalliga uude potti. Esimene pott ei pea olema suur, sest liiga suur märg mullamaht võib juuri lämmatada.

Noor taim vajab alguses mõõdukat kastmist. Substraat ei tohi kuivada, kuid pidev liigniiskus on veel ohtlikum. Kastmisel tuleks jälgida taime kasvutempot ja ruumi temperatuuri. Jahedamas keskkonnas kulub vett vähem ning kastmisvahed peavad olema pikemad.

Esimest väetamist ei tehta kohe pärast juurdumist liiga tugevalt. Kui taim on hakanud aktiivselt kasvama, võib anda lahjemat õitsevate taimede väetist. Noore taime puhul on parem toita vähe ja korrapäraselt. Tugev väetiselahus võib õrnu juuri kõrvetada.

Harunemist saab soodustada õrna näpistamisega. Kui latv eemaldada õigel ajal, kasvatab taim rohkem külgvõrseid. See annab hiljem tihedama ja õierikkama taime. Näpistamist ei tasu teha nõrgal, haigel või äsja ümberistutatud taimel, sest enne peab juurestik taastuma.