Rippuva raagremmelga istutamine ja paljundamine

Rippuva raagremmelga edukas kasvatamine algab kvaliteetsest istikust ja läbimõeldud istutuskohast. Kuna ta on enamasti poogitud iluvorm, tuleb istutamisel eriti hoolikalt jälgida pookekohta, tüve toestust ja juurepalli niiskust. Õigesti istutatud taim juurdub kiiresti, kasvatab ühtlase võra ja talub hilisemaid ilmastikukõikumisi paremini. Paljundamisel tuleb mõista, et seemnest või tavalisest pistoksast ei pruugi saada samasugust rippuvat vormi.

Istiku valik ja kvaliteedi hindamine

Hea istik on tugeva sirge tüve, terve koore ja ühtlase rippuva võraga. Pookekoht peab olema selgelt nähtav, kuid hästi kokku kasvanud. Pragunenud, mädanenud või liigselt paksenenud pookekoht võib hiljem probleeme tekitada. Ostmisel tasub valida taim, mille võra on tihe, kuid mitte segamini kasvanud.

Juurepall peab olema niiske, ühtlane ja hästi läbi juurdunud. Potist välja libisev täiesti lahtine muld viitab nõrgale juurdumisele. Samas liiga tihedalt ringiratast kasvanud juured võivad pärast istutamist halvasti laieneda. Sellisel juhul tuleb juurepalli serva enne istutamist ettevaatlikult kobestada.

Lehed annavad istiku seisundi kohta palju infot. Terved lehed on värsked, elastsed ja ühtlase tooniga. Närbunud, laigulised või tugevalt kahjuritest kahjustatud lehed võivad viidata stressile. Üksik puudus ei tee istikut kasutuks, kuid mitu märki korraga peaksid ettevaatlikuks muutma.

Istikut valides tuleb arvestada pookekõrgusega. Madal pookekoht annab madalama ja kompaktsema puu, kõrgem pookekoht aga elegantsema vihmavarjulaadse vormi. Hiljem puu tüvi enam märgatavalt kõrgemaks ei kasva, seega määrab valik taime tulevase proportsiooni. See on eriti oluline väikestes aedades ja kitsastes peenardes.

Kasvukoha ettevalmistamine

Istutuskoht peaks olema päikeseline või kergelt poolvarjuline. Täisvarjus jääb võra hõredamaks ja õitsemine nõrgemaks. Liiga kuivas ja kuumas kasvukohas vajab taim rohkem kastmist. Parim koht on selline, kus hommiku- või päevapäike jõuab võrani ning muld püsib ühtlaselt niiske.

Muld tuleb enne istutamist sügavalt kobestada. Istutusauk peaks olema juurepallist laiem, kuid mitte tarbetult sügav. Liiga sügavale istutamine võib kahjustada tüve alumist osa ja pookekohta. Taim peaks jääma samale sügavusele, nagu ta kasvas potis või puukoolis.

Mullaparandus sõltub kasvukoha omadustest. Raskele savile lisatakse komposti ja struktuuri parandavat orgaanilist materjali. Liivasele mullale lisatakse komposti, et niiskus paremini püsiks. Väga toitainerikast värsket sõnnikut ei tohiks otse juurte vastu panna, sest see võib juuri kõrvetada.

Enne istutamist tuleb juurepall põhjalikult läbi kasta. Kui taim on potis kaua seisnud, võib juurepalli asetada mõneks ajaks veeanumasse. Nii saab kuiv substraat uuesti ühtlaselt niiskeks. Kuiva juurepalliga istutatud taim jääb sageli pikaks ajaks põdema.

Istutustehnika ja toestamine

Taim asetatakse istutusauku nii, et pookekoht jääb kindlalt mullapinnast kõrgemale. Pookekohta ei tohi mullaga katta, sest see võib soodustada mädanikku ja soovimatuid võrseid. Juurepalli ümber lisatakse mulda kiht-kihilt ning seda tihendatakse kätega ettevaatlikult. Liiga tugev tallamine surub mulla õhuvaeseks.

Pärast istutamist tehakse taime ümber kastmisnõgu. See aitab veel imbuda otse juurealale, mitte voolata peenrast välja. Esimene kastmine peab olema väga põhjalik, sest see sulgeb õhutaskud juurte ümbert. Vajaduse korral lisatakse pärast vee imbumist veel mulda.

Noor rippuv raagremmelgas vajab toestust, eriti tuulises kasvukohas. Tugivai peaks hoidma tüve stabiilsena, kuid mitte takistama loomulikku väikest liikumist. Sidumismaterjal peab olema lai ja pehme, et see ei vigastaks koort. Sidemeid tuleb igal aastal kontrollida ja vajaduse korral lõdvendada.

Multšimine aitab juurdumist oluliselt parandada. Peenekoore, lehekomposti või hakke kiht hoiab niiskust ja vähendab umbrohu konkurentsi. Multš ei tohi puutuda vastu tüve ega pookekohta. Tüve ümber võiks jääda väike vaba ring, kus õhk liigub hästi.

Paljundamise võimalused ja piirangud

Rippuva raagremmelga paljundamine on keerulisem kui tavalise paju paljundamine. Paljud pajud juurduvad pistokstest hõlpsasti, kuid rippuv iluvorm ei pruugi nii anda soovitud tüvekuju ega kõrgust. Aias nähtav vorm sõltub enamasti pookimisest. Seetõttu ostetakse kvaliteetsed taimed tavaliselt puukoolist.

Pookimine võimaldab ühendada tugeva aluse ja dekoratiivse rippuva võra. See nõuab oskust, õiget taimematerjali ja sobivat aega. Harrastusaednikul on võimalik pookimist õppida, kuid tulemus ei ole alati kindel. Tööriistad peavad olema väga teravad ja puhtad, sest lõikepinnad peavad kiiresti kokku kasvama.

Pistokstega võib paljundada pajude alustaimi, kuid mitte alati täpset rippuvat vormi. Kui rippuva võra oks juurdub, võib saada madala roomava kasvuga taime, mitte tüvel oleva väikese puu. Selline taim võib olla huvitav katsetus, kuid see ei asenda poogitud istikut. Kujunduslikult on erinevus väga suur.

Seemnetest paljundamist ei kasutata sordiomaduste säilitamiseks. Seemikud on muutliku kasvukujuga ja kaotavad enamasti emataime dekoratiivse rippuva iseloomu. Lisaks ei ole seemnest kasvatamine praktiline, kui eesmärk on kiiresti saada kindla kujuga ilupuu. Usaldusväärse tulemuse annab hästi kasvatatud poogitud istik.