Tiheõielise metsvitsa istutamine ja paljundamine

Tiheõielise metsvitsa istutamine õnnestub kõige paremini siis, kui enne töö alustamist mõeldakse läbi kasvukoha valgus, mulla niiskus ja taime hilisem levik. See liik kasvatab madalaid ja laiuvat vormi loovaid võrseid, mistõttu vajab ta ruumi, kuid mitte sügavat istutusauku. Istutamisel on tähtis, et juurepall saaks mullaga tiheda kontakti ja taim ei jääks liiga sügavale. Paljundamine on enamasti lihtne, sest elujõuline taim juurdub sobivates tingimustes hästi.

Istutuskoha ettevalmistamine

Tiheõieline metsvits eelistab parasniisket ja huumusrikast mulda. Enne istutamist tasub kasvukoht umbrohtudest puhastada, sest madal taim ei konkureeri alguses tugevate juurumbrohtudega hästi. Eriti oluline on eemaldada orashein, naat ja teised püsivad liigid, mis võivad hiljem istutusalast läbi kasvada. Puhtas mullas juurdub taim kiiremini ja moodustab ühtlasema katte.

Muld tuleks kobestada vähemalt juurepalli sügavuselt, kuid parem on parandada ka laiemat ala. Kuna taim levib külgsuunas, ei piisa ainult väikesest istutusaugust. Komposti lisamine parandab nii veehoidvust kui ka mulla struktuuri. Väga lahjas pinnases aitab orgaaniline aine luua juurtele stabiilsema kasvukeskkonna.

Kui muld on raske ja märg, tuleb parandada vee liikumist. Selleks võib lisada mineraalset struktuurimaterjali või tõsta istutusala veidi kõrgemale. Püsivalt vettinud pinnas ei sobi, sest juured vajavad lisaks niiskusele ka õhku. Hea istutuskoht on niiske, kuid mitte läppunud.

Potis või rõdukastis istutades peab anum olema piisavalt lai. Madal ja lai juurestik kasutab paremini ära ruumi, mis võimaldab võrsetel üle serva langeda. Substraat peaks olema kvaliteetne, niiskust hoidev ja samas õhuline. Äravooluavad on vältimatud, sest ilma nendeta koguneb liigne vesi poti põhja.

Istutamise õige aeg ja töövõtted

Parim aeg istutamiseks on kevad või varasuvi, kui muld on soojenenud ja öökülmaoht vähenenud. Sel ajal jõuab taim enne sügist korralikult juurduda. Anumataimi võib istutada ka suvel, kuid kuumaperioodil vajavad nad hoolikamat kastmist. Sügisene istutamine on võimalik pehmes kliimas, kuid hiline istutus jätab juurdumiseks vähem aega.

Enne istutamist tuleks taim korralikult läbi kasta. Niiske juurepall tuleb potist paremini välja ja saab uues mullas kiiremini tööle hakata. Kui juured on poti sees tihedalt keerdunud, võib neid ettevaatlikult lahti harutada. See soodustab juurte kasvamist ümbritsevasse mulda.

Istutusauk peaks olema veidi suurem kui juurepall. Taim asetatakse samale sügavusele, kus ta kasvas potis. Liiga sügavale istutamine võib põhjustada varte alumise osa mädanemist. Pärast istutamist tuleb muld taime ümber kergelt kinni vajutada, et juurte ümber ei jääks suuri õhutaskuid.

Istutamise järel on esimene kastmine väga oluline. Vesi aitab mullal juurte ümber ühtlaselt vajuda ja vähendab istutusšokki. Järgmiste nädalate jooksul tuleb muld hoida kergelt niiske, kuni taim on selgelt kasvama hakanud. Kui ilm on päikeseline või tuuline, vajab äsja istutatud taim rohkem tähelepanu.

Paljundamine pistikute ja võrsete abil

Tiheõielist metsvitsa saab paljundada noorte võrsepistikute abil. Pistikuks sobib terve, mitte liiga puitunud võrseosa. Alumised lehed eemaldatakse, et need ei satuks niiskesse substraati mädanema. Ülemised lehed võib jätta alles, kuid väga suuri lehti võib veidi vähendada, et aurumine oleks väiksem.

Pistikud juurduvad kõige paremini kerges ja ühtlaselt niiskes substraadis. Hea segu on õhuline, kuid ei kuiva liiga kiiresti läbi. Liiga märg paljundusmuld põhjustab kergesti mädanemist. Seetõttu on oluline hoida niiskust, mitte tekitada seisvat vett.

Paljunduskast või väike pott võiks olla valgusküllases, kuid otsese kõrvetava päikese eest kaitstud kohas. Hajus valgus aitab pistikul elus püsida, kuni juured moodustuvad. Liigne päike suurendab aurumist ja võib pistiku enne juurdumist närvutada. Kerge katmine läbipaistva kaanega võib niiskust hoida, kuid õhutamine on vajalik.

Kui pistik hakkab uusi lehti kasvatama, on see märk juurdumisest. Seejärel võib noort taime järk-järgult tugevama valguse ja kuivema õhuga harjutada. Liiga varajane ümberistutamine võib hapraid juuri kahjustada. Parem on oodata, kuni juurestik hoiab substraati juba kergelt koos.

Jagamine, järelhooldus ja noorte taimede tugevdamine

Vanemaid ja tihedaks kasvanud taimi saab paljundada jagamise teel. Seda tehakse tavaliselt kevadel, kui kasv alles algab. Taim kaevatakse ettevaatlikult üles ja jagatakse osadeks, millest igal peab olema piisavalt juuri ja võrseid. Väikesed, kuid elujõulised osad juurduvad sageli paremini kui liiga suured ja räsitud tükid.

Jagatud taimed tuleb kohe tagasi istutada, et juured ei kuivaks. Istutusjärgne kastmine on siin sama oluline kui potitaime istutamisel. Esimestel nädalatel tasub vältida tugevat kuivust ja liigset päikesestressi. Kui taimed alustavad uut kasvu, võib hooldust järk-järgult tavapäraseks muuta.

Noored taimed vajavad alguses mõõdukat, mitte tugevat väetamist. Liigne väetis võib soodustada nõrka ja venivat kasvu, samal ajal kui juurestik pole veel piisavalt arenenud. Kõigepealt tuleb toetada juurdumist ja alles seejärel õitsemist. Lahja vedelväetis või kompostiga parandatud muld on tavaliselt piisav.

Paljundatud taimed tuleks istutada sellise vahega, et nad saaksid hiljem omavahel loomulikult kokku kasvada. Liiga tihe istutus suurendab niiskuse püsimist lehestikus ja võib soodustada haigusi. Liiga hõre istutus jätab ala pikaks ajaks tühjaks. Mõõdukas istutusvahe annab taimedele võimaluse moodustada ühtlane, terve ja dekoratiivne pind.