Sidrunipuu istutamine ja paljundamine

Sidrunipuu edukas istutamine algab terve taime, sobiva anuma ja õhulise kasvusubstraadi valimisest. Juured vajavad korraga nii niiskust kui ka hapnikku, mistõttu raske ja vettiv muld ei sobi. Paljundamiseks saab kasutada seemneid, pistikuid ning mõnel juhul pookimist. Meetodi valik mõjutab uue taime viljakande algust, kasvukuju ja sordiomaduste säilimist.

Istutusnõu ja kasvusubstraadi valimine

Sidrunipuu istutamiseks sobib pott, mille põhjas on mitu äravooluava. Anum peab olema juurepallist veidi suurem, kuid mitte ebaproportsionaalselt mahukas. Liigne mullakogus kuivab aeglaselt ja võib põhjustada juurte lämbumist. Väikese taime jaoks valitakse seetõttu mõõduka suurusega pott.

Kasvusubstraat peab olema kohev, vett läbilaskev ja nõrgalt happeline. Hästi sobib tsitrusviljade muld, millele võib lisada perliiti või jämedat liiva. Peen ja tihke aiamuld ei sobi potikasvatuseks ilma struktuuri parandamata. Orgaanilise aine kõrval peab segus olema piisavalt mineraalseid õhuruume loovaid osakesi.

Poti põhja võib asetada õhukese kihi jämedamat materjali, kuid seda ei tohi kasutada äravooluavade asendajana. Liiga paks kivikiht vähendab juurtele vajalikku mullamahtu. Olulisem on see, et vesi saaks potist vabalt välja voolata. Istutusnõu asetatakse alusele, kust üleliigne vesi pärast kastmist eemaldatakse.

Savipott sobib kasvatajale, kes kipub taimi liiga sageli kastma. Selle poorne sein soodustab aurumist ja parandab juurepalli õhustatust. Plastpott kuivab aeglasemalt ning vajab ettevaatlikumat kastmist. Materjali valikul tuleb arvestada ka taime suurust, poti kaalu ja kasvukoha temperatuuri.

Istutamine ja ümberistutamine

Enne istutamist kontrollitakse juurepalli seisundit. Terved juured on elastsed, heledad või helepruunid ning neil puudub ebameeldiv lõhn. Pehmed, tumedad ja lagunevad juureosad tuleb puhta tööriistaga eemaldada. Väga tugevasti läbipõimunud juuri võib ettevaatlikult lahti harutada.

Taim asetatakse uude potti samale sügavusele, nagu ta kasvas varem. Juurekaela ei tohi paksu mullakihi alla matta, sest see suurendab mädaniku ohtu. Substraat lisatakse järk-järgult juurepalli ümber ning surutakse ainult kergelt kinni. Liigne tihendamine vähendab õhu liikumist mullas.

Pärast istutamist kastetakse muld ühtlaselt läbi. Vesi aitab substraadil juurte ümber vajuda ja kõrvaldab suured õhutaskud. Alusele kogunenud vedelik valatakse ära, et juured ei jääks seisvasse vette. Järgmine kastmine tehakse alles siis, kui pealmine mullakiht on mõõdukalt kuivanud.

Värskelt ümberistutatud sidrunipuud ei väetata kohe. Uus substraat sisaldab tavaliselt piisavalt toitaineid ning kahjustatud juured on soolade suhtes tundlikud. Väetamist võib alustada siis, kui ilmuvad selged uue kasvu märgid. Esimestel nädalatel hoitakse taim stabiilses valguses ja kaitstakse tugeva keskpäevapäikese eest.

Paljundamine seemnetega

Seemnepaljunduseks valitakse värske ja täielikult arenenud seeme. Kuivanud seemnete idanemisvõime langeb kiiresti, mistõttu tuleks need külvata võimalikult varsti. Viljalihajäägid pestakse hoolikalt maha, sest need võivad soodustada hallitust. Seemet ei ole vaja enne külvi pikalt kuivatada.

Seemned külvatakse niiskesse ja õhulisse substraati umbes ühe kuni kahe sentimeetri sügavusele. Külvinõu hoitakse soojas, kuid mitte otsese kõrvetava päikese käes. Ühtlane niiskus on tähtis, kuid muld ei tohi muutuda vettinuks. Katte kasutamisel tuleb nõu iga päev õhutada.

Idanemine võib sõltuvalt temperatuurist ja seemne värskusest võtta mitu nädalat. Tõusmed vajavad kohe palju hajutatud valgust, et vältida nõrkade ja pikkade varte teket. Väikesi taimi kastetakse ettevaatlikult, sest nende juurestik on tundlik. Pärast mitme pärislehe kujunemist võib seemikud eraldi pottidesse istutada.

Seemnest kasvatatud sidrunipuu ei pruugi korrata emataime viljade omadusi. Viljakande algus võib võtta palju aastaid ning taim võib jääda peamiselt dekoratiivseks. Seemik sobib hästi tugeva toalille või pookealusena kasvatamiseks. Kindla sordi säilitamiseks on pistikpaljundus või pookimine usaldusväärsem.

Paljundamine pistikute ja pookimisega

Pistikud lõigatakse tervelt, haigustunnusteta ja hästi arenenud emataimelt. Sobiv võrse on poolpuitunud ning kannab mitut lehesõlme. Lõige tehakse puhta terava tööriistaga vahetult sõlme alt. Alumised lehed eemaldatakse, et vähendada aurumist ja paljastada juurdumisala.

Pistik asetatakse steriilsesse, niiskesse ja väga õhurikkasse substraati. Hästi sobib perliidi, liiva ja turbavaba külvisegu kombinatsioon. Kõrge õhuniiskus aitab lehtedel juurdumise ajal vett säilitada. Samal ajal tuleb keskkonda regulaarselt õhutada, et vältida hallitust.

Juurdumise ajal vajab pistik soojust ja eredat hajutatud valgust. Otsene päike võib suletud katte all temperatuuri ohtlikult tõsta. Substraat peab olema kergelt niiske, kuid mitte märg. Uute võrsete ilmumine võib viidata juurdumisele, kuid juuri tuleks enne ümberistutamist lasta piisavalt areneda.

Pookimine võimaldab ühendada tugeva pookealuse ja soovitud viljasordi omadused. Edu sõltub koekihtide täpsest kokkupuutest, puhtast lõikest ja õigesti valitud ajast. Kodustes tingimustes vajab see meetod rohkem oskusi kui pistikpaljundus. Hästi õnnestunud pooktaim võib hakata vilja kandma märksa varem kui seemik.