Õisoa istutamine õnnestub kõige paremini siis, kui külm muld ja hilised öökülmad on möödas. Taim armastab sooja algust, sest aeglane tärkamine jahedas mullas suurendab mädaniku riski. Paljundamine toimub enamasti seemnetega, mis on suured, kergesti käsitsetavad ja sobivad hästi ka algajale aiapidajale. Hea ettevalmistusega annab õisuba kiire rohelise kasvu, rikkaliku õitsemise ja tugeva hooajalise saagi.
Külviaja ja kasvukoha planeerimine
Õisoa külviga ei tasu liialt kiirustada. Avamaale külvatakse siis, kui muld on piisavalt soe ja öökülmaoht on möödumas. Liiga varane külv võib anda ebaühtlase tärkamise või seemnete kõdunemise. Soojem muld annab tugevama ja kiirema alguse.
Ettekasvatamine sobib piirkonda, kus kevad venib ja suvi on lühem. Seemned külvatakse eraldi pottidesse, sest õisuba ei talu juurte lõhkumist hästi. Ümberistutamisel tuleb kogu mullapall hoida tervena. Taimed viiakse õue alles pärast karastamist.
Kasvukoht tuleb valida enne külvi lõplikult. Õisuba vajab tuge, seega peab toestiku jaoks jääma piisavalt ruumi. Kõrged sordid võivad varjutada madalamaid köögivilju, kui neid valesti paigutada. Peenra põhjakülg või eraldi ronimisala on sageli parim lahendus.
Muld peab olema viljakas, kuid mitte üleväetatud. Küps kompost parandab idanemisjärgset kasvu ja aitab mullal niiskust hoida. Värskelt väetatud, liiga lämmastikurikas peenar annab palju lehti, kuid vähem õisi. Tasakaalustatud ettevalmistus on istutamise suurim edu alus.
Seemnete ettevalmistamine ja külvitehnika
Õisoa seemned on suured ja neid on lihtne külvata õige vahega. Enne külvi võib seemneid mõneks tunniks leiges vees leotada, kuid neid ei tohi jätta vette liiga kauaks. Liigne leotus võib hapnikupuuduse tõttu seemet kahjustada. Kui muld on niiske ja soe, tärkavad seemned hästi ka leotamata.
Külvisügavus peab olema mõõdukas. Liiga madalale külvatud seeme kuivab kergesti, liiga sügavale külvatud seemik kulutab tärkamiseks liiga palju energiat. Praktikas sobib enamasti mõne sentimeetri sügavune külv, mille järel muld vajutatakse kergelt kinni. Pärast külvi kastetakse peenar ettevaatlikult läbi.
Taimede vahekaugus peab arvestama täiskasvanud taime jõulist kasvu. Tihe külv tekitab õhupuudust, varjutab alumisi lehti ja raskendab korjamist. Toestiku ääres tasub jätta igale taimele piisavalt juureruumi. Hästi paigutatud taimed kasutavad valgust paremini ja haigestuvad harvem.
Külvikoht tuleks kohe märgistada. See aitab vältida peenra kogemata kõplamist või tallamist enne tärkamist. Noored võrsed on alguses õrnad ja võivad kergesti murduda. Selge märgistus muudab hoolduse täpsemaks ning vähendab vigastuste riski.
Istikute kasvatamine ja ümberistutamine
Ettekasvatuseks sobivad sügavamad potid, kus juured saavad areneda ilma keerdumata. Iga seeme võiks minna oma potti, sest hilisem harutamine lõhub juuri. Külvimuld peab olema õhuline ja mõõdukalt niiske. Liiga märg substraat põhjustab kergesti seemnete riknemist.
Tärkamisel vajavad taimed palju valgust. Hämaras venivad varred pikaks ja muutuvad ümberistutamisel hapraks. Kui aknalaud on jahe, võib kasv aeglustuda ja lehed jääda kahvatuks. Valge, soe ja õhurikas kasvukoht annab tugevamad istikud.
Karastamine on enne avamaale viimist vältimatu. Taimed viiakse algul välja lühikeseks ajaks ja kaitstakse otsese tuule eest. Mõne päeva jooksul harjutatakse neid päikese, jahedama õhu ja öiste temperatuuridega. Järsk üleminek toast peenrasse võib põhjustada kasvupeetust.
Ümberistutamisel istutatakse taim sama sügavale, nagu ta kasvas potis. Mullapall peab jääma terveks ja juured ei tohi kuivada. Pärast istutamist kastetakse taim korralikult ning vajaduse korral varjutatakse paariks päevaks. Esimene nädal määrab sageli, kui kiiresti õisuba uues kohas hoogu võtab.
Paljundusmaterjali valik ja seemnete säilitamine
Seemneks tasub valida kõige elujõulisemad taimed. Need peaksid olema terved, hästi õitsevad ja sordile omase kasvukujuga. Haigustunnustega taimedelt seemneid koguda ei ole mõistlik. Nõrk taim annab sageli ka nõrgema järgmise põlvkonna.
Seemnekaunad jäetakse taimel küpsema nii kaua kui võimalik. Kuiv ja pruunistuv kaun näitab, et seeme on valmimisele lähedal. Kui sügis muutub vihmaseks, võib kaunad korjata ja järelkuivatada õhurikkas kohas. Liigniiskus on seemnete säilitamisel kõige suurem vaenlane.
Kuivatatud seemned puhastatakse ja sorteeritakse. Pehmed, plekilised või kahjustatud seemned eemaldatakse. Säilitamiseks sobib paberkott, klaaspurk või muu kuiv anum, kui seemned on täielikult kuivad. Märg seeme võib kinnises purgis hallitama minna.
Seemneid hoitakse jahedas, kuivas ja pimedas kohas. Pakendile tasub kirjutada sordi nimi ja kogumise aasta. Vananedes idanemisvõime väheneb, seega on värskem seeme kindlam valik. Hästi säilitatud õisoa seeme annab järgmise hooaja alguses ühtlase ja jõulise tärkamise.
