Itaalia aster on sobivas kasvukohas üsna hea talvekindlusega püsik, kuid tema edukas talvitumine sõltub palju mulla kuivusest ja sügisesest hooldusest. Külm ise ei ole alati suurim oht, sest märg ja tihenenud muld võib juuri kahjustada rohkem kui madal temperatuur. Taim vajab talveks tugevat juurestikku, mõõdukalt kuiva kasvukohta ja rahulikku kasvuperioodi lõppu. Õigete võtetega saab puhmiku kevadeks elujõulisena säilitada.
Sügisene ettevalmistus
Talveks ettevalmistus algab juba suve lõpus. Sel ajal ei tohiks Itaalia astrit enam tugevalt lämmastikuga väetada. Pehmed hilised võrsed ei jõua külmadeks piisavalt tugevneda. Taim peab saama kasvurütmi loomulikult aeglustada.
Sügisel tuleb hinnata, kas kasvukoht jääb vihmaperioodil liiga märjaks. Kui vesi koguneb puhmiku ümber, võib talvine kahjustus olla tõsine. Vajaduse korral saab peenra pinda kergelt tõsta või vee äravoolu parandada. Drenaaž on talvitumise seisukohalt väga oluline.
Äraõitsenud õisikuid võib tagasi lõigata, kui soovitakse korrastatud peenart. Samas võib osa kuivanud vartest jätta talveks alles. Need püüavad lund, kaitsevad taimekeskust ja annavad aiale loomulikku ilmet. Haigustunnustega varsi ei tohiks siiski alles jätta.
Kui sügis on kuiv, võib taim enne maa külmumist vajada põhjalikku kastmist. See kehtib eriti äsja istutatud taimede kohta. Kuivalt talvele minev noor taim on külmakahjustustele vastuvõtlikum. Kastmine peab siiski olema mõõdukas, mitte muutma mulda poriseks.
Rohkem artikleid sel teemal
Tagasilõikus enne talve
Itaalia astrit võib sügisel tagasi lõigata või jätta lõikuse kevadesse. Mõlemal viisil on eeliseid, kuid otsus sõltub kasvukohast ja taime tervisest. Väga niiskes aias on sageli parem eemaldada suurem osa maapealsest massist. Kuivemas ja looduslähedases peenras võib varsi talveks alles jätta.
Kui taimel esines jahukastet või lehelaiksust, on sügisene puhastus soovitatav. Haiged lehed ja varred võivad kanda nakkust järgmisse hooaega. Need tuleks lõigata maapinna lähedalt ja aiast ära viia. Tavalisse jahedasse komposti neid panna ei tasu.
Tervete taimede puhul võib kuivanud varred lõigata tagasi alles kevadel. Talvised varred kaitsevad puhmiku keskosa äkiliste temperatuurikõikumiste eest. Samuti pakuvad nad peenrale struktuuri ajal, mil aias on vähe õisi. Kevadel tuleb lõikus teha enne, kui uued võrsed liiga pikaks kasvavad.
Lõikamisel tuleb kasutada teravaid ja puhtaid tööriistu. Nüri lõikur muljub varsi ja jätab ebakorrapärased haavapinnad. Kui lõigatakse haiget taime, tuleks tööriist hiljem puhastada. Selline hügieen vähendab haiguste levikut teistele püsikutele.
Rohkem artikleid sel teemal
Talvekaitse ja multš
Itaalia aster ei vaja tavaliselt paksu talvekatet. Liigne katmine võib teha rohkem kahju kui kasu, sest see hoiab taimekaela ümber niiskust. Eriti ohtlik on märg lehemass, mis vajub tihedalt puhmiku peale. Õhuline kaitse on alati parem kui raske märg kiht.
Noored sügisel istutatud taimed võivad vajada kerget kaitset. Sobib õhuke kiht kuivi lehti, kuuseoksi või muud õhku läbilaskvat materjali. Kate peaks varjama külma tuule ja järskude temperatuurikõikumiste eest. See ei tohi aga muutuda tihedaks märjaks padjaks.
Lumekate on sageli parim looduslik kaitse. Ühtlane lumi hoiab temperatuuri stabiilsemana ja vähendab külmakerke ohtu. Probleem tekib pigem lumeta külmade või korduva sulamise ja jäätumise ajal. Sellistes tingimustes on hästi juurdunud taimel suur eelis.
Kevadel tuleb talvekate õigel ajal eemaldada. Kui kate jääb liiga kauaks, võivad uued võrsed venida, haududa või muutuda haigustele vastuvõtlikuks. Eemaldamine peaks toimuma järk-järgult, kui tugevad külmad on möödumas. Samal ajal saab puhmiku ümbruse puhastada ja mulda kergelt kobestada.
Kevadine taastumine
Kevadel tuleb kõigepealt eemaldada kuivanud varred ja talvised taimejäänused. Seda tuleb teha ettevaatlikult, sest noored võrsed võivad olla juba mullapinnal nähtavad. Kui neid vigastada, jääb puhmik ebaühtlasemaks. Terav lõikur ja rahulik töö annavad parima tulemuse.
Pärast talve tasub kontrollida, kas taim on mullast välja kerkinud. Külmakerge võib noori või hiljuti jagatud taimi ülespoole lükata. Kui juured on paljastunud, tuleb taim ettevaatlikult tagasi suruda ja ümber mulda lisada. See aitab juurtel uuesti mullaga kontakti saada.
Kevadine väetamine peaks olema tagasihoidlik. Õhuke kiht komposti annab taimele alguseks piisavalt tuge. Kui puhmik on talve järel nõrk, ei tohi seda kohe tugevalt väetada. Kõigepealt peab taastuma juuretegevus ja algama loomulik kasv.
Talvekahjustused ei pruugi kohe lõplikku pilti näidata. Mõni võrse ärkab hiljem ja puhmik võib taastuda aeglaselt. Seetõttu ei tasu taime liiga vara välja kaevata, kui osa pungadest tundub elutu. Kannatlik kevadine jälgimine aitab eristada tegelikku hukkumist ajutisest viivitusest.