Gasaania talvitamine ja kevadine taastamine

Gasaania ei talu tugevat külma, kuid tervet taime saab hoida üle talve valgusküllases ja külmavabas ruumis. Edukas talvitamine algab juba suve lõpus, kui vähendatakse lämmastikurikast väetamist ning jälgitakse tähelepanelikult kahjurite võimalikku esinemist. Enne siseruumi viimist tuleb taim puhastada kuivanud lehtedest ja närbunud õitest, kuid väga tugevat tagasilõikust pole alati vaja teha. Talvel vajab gasaania jahedamat temperatuuri, harva kastmist ja võimalikult palju valgust.

Talvitamise eesmärk ei ole säilitada aktiivset suvist õitsemist. Jahedas ja valgusküllases ruumis kasv aeglustub ning taim kasutab märksa vähem vett ja toitaineid. Liiga soojas pimedas kohas venivad võrsed pikaks ning muutuvad kahjuritele vastuvõtlikuks. Sobivate tingimuste loomine on seetõttu olulisem kui sagedane hooldamine.

Kõiki suvel kasvatatud taimi ei ole otstarbekas säilitada. Talvitamiseks valitakse kõige tugevamad, kompaktsemad ja haigustunnusteta isendid. Kahjuritega tugevalt nakatunud taime viimine siseruumi võib ohustada ka teisi toataimi. Vajaduse korral tasub emataimest võtta terved pistikud ja talvitada väiksemaid noortaimi.

Kevadel tuleb gasaaniat aktiivse kasvu juurde tagasi tuua järk-järgult. Kastmise ja väetamise äkiline suurendamine külmas mullas võib põhjustada juurekahjustusi. Esmalt tõstetakse valguse hulka ja temperatuuri, seejärel korrigeeritakse kastmist. Õue viiakse taim alles pärast karastamist ning öökülmaohu möödumist.

Ettevalmistus enne külmade saabumist

Talvitamiseks mõeldud gasaania tuleb välja valida enne esimeste tugevate külmade saabumist. Kerge ja lühiajaline jahedus ei pruugi taime kohe hävitada, kuid kahjustatud lehed suurendavad siseruumis mädanikuohtu. Pottides kasvavad taimed saab lihtsalt varju alla või tuppa tõsta. Peenrataimed tuleb hoolikalt üles kaevata ning võimalikult suur juurepall säilitada.

Üleskaevatud taim istutatakse äravooluavadega potti. Kasutada tuleks kerget ja õhurikast substraati, mis ei jää jahedas ruumis kauaks märjaks. Väga märga aiamulda ei tasu poti ümber tihedalt pakkida, sest see kuivab aeglaselt. Pärast ümberistutamist kastetakse mõõdukalt ja lastakse liigveel täielikult ära voolata.

Enne tuppa viimist kontrollitakse lehtede mõlemat külge, õiepungi ja juurekaela ümbrust. Lehetäid, kedriklestad ja valgekärbsed võivad sooja ruumi jõudes kiiresti paljunema hakata. Kahjurid eemaldatakse või tõrjutakse enne, kui taim paigutatakse teiste taimede lähedusse. Esimestel nädalatel on mõistlik gasaaniat hoida eraldi ning kontrollida seda regulaarselt.

Kuivanud, haiged ja tugevasti kahjustunud lehed lõigatakse ära. Pikki võrseid võib mõõdukalt lühendada, kuid kogu rohelist osa ei maksa eemaldada. Allesjäänud lehed aitavad taimel valguse olemasolul energiat toota ja talve üle elada. Lõikehaavad peavad enne jahedasse ruumi viimist kuivama.

Sobiv talvitusruum ja temperatuur

Parim talvitusruum on valgusküllane ning jahe. Temperatuur võiks püsida ligikaudu viie kuni kaheteistkümne kraadi vahel, ilma pikaajalise külmumisohuta. Jahedus aeglustab ainevahetust ja vähendab valgusepuudusest tingitud väljavenimist. Taim ei tohi paikneda külma klaasi vastas ega jäises tuuletõmbuses.

Soojas elutoas on gasaania talvitamine keerulisem. Kõrge temperatuur hoiab kasvu aktiivsena, kuid talvine loomulik valgus ei pruugi olla piisav. Selle tulemusena tekivad pikad nõrgad lehed ja taim kaotab kompaktse kuju. Soojas ruumis on sageli vaja kasutada taimelampi ja kontrollida kahjureid tavalisest sagedamini.

Sobida võivad jahe veranda, külmavaba kasvuhoone, valgusküllane trepikoda või aknaga garaaž. Pime kelder pole hea valik, kui taim jäetakse lehtedega talvituma. Valguse täielikul puudumisel nõrgeneb gasaania ning niisked lehed võivad hakata mädanema. Kui muud võimalust pole, on väikeste pistikute hoidmine taimelambi all sageli lihtsam kui suure emataime säilitamine.

Potid asetatakse nii, et õhk saaks nende ümber liikuda. Taimi ei suruta tihedalt kokku ega jäeta märjale põrandale seisma. Külma kivipinna ja poti vahele võib asetada isoleeriva aluse, kuid äravooluavasid ei tohi sulgeda. Regulaarne õhutamine vähendab õhuniiskust, kuid külma ilmaga tuleb vältida taimede otsest jahutamist.

Kastmine ja hooldus talvekuudel

Talvel kastetakse gasaaniat märksa harvem kui suvel. Jahedas ruumis võib kastmiste vahele jääda mitu nädalat, sõltuvalt poti suurusest ja õhuniiskusest. Vett antakse siis, kui substraat on suuremas osas kuivanud, kuid juurepall pole veel täiesti kõvaks muutunud. Iga kord tuleb lasta liigveel põhjaavadest välja voolata.

Liiga sagedane kastmine on talvitamise kõige tavalisem ebaõnnestumise põhjus. Madalal temperatuuril kasutab taim vähe vett ning märg muld püsib kaua hapnikuvaene. Esmalt võivad kolletuda alumised lehed, hiljem muutub juurekael pehmeks. Selliste tunnuste korral tuleb kastmine peatada ja kontrollida juurte seisundit.

Talvituvat gasaaniat üldjuhul ei väetata. Toitaineid vajab aktiivselt kasvav taim, kuid puhkeperioodil kogunevad väetisesoolad mulda kasutamata kujul. Eriti ohtlik on lämmastik, mis soodustab vähese valguse käes pehmeid võrseid. Väetamist alustatakse alles kevadel, kui ilmub tugev uus kasv.

Talve jooksul eemaldatakse regulaarselt kuivanud lehed ja kontrollitakse kahjureid. Kedriklestadele viitavad heledad täpid ning peen võrgend, lehetäid kogunevad aga noortele lehtedele. Väike kolle tuleb kohe kõrvaldada, sest siseruumis puuduvad sageli kahjurite looduslikud vaenlased. Kõik tõrjevahendid peavad sobima kasutamiseks siseruumis ja ilutaimedel.

Kevadine äratamine ja õue viimine

Kevade lähenedes suureneb loomulik valgus ning gasaania alustab uut kasvu. Sel ajal võib eemaldada talve jooksul välja veninud, kuivanud või nõrgad lehed. Vajaduse korral istutatakse taim värskesse õhurikkasse substraati. Ümberistutamisel kontrollitakse juuri ja lõigatakse ära kõik tumedad pehmed osad.

Kastmist suurendatakse järk-järgult vastavalt uute lehtede arengule. Muld peab jätkuvalt kastmiste vahel osaliselt kuivama. Esimene väetamine tehakse alles siis, kui taim on nähtavalt kasvama hakanud ja juured töötavad aktiivselt. Kasutada tuleks lahjat õitsvatele taimedele mõeldud väetist.

Liiga pikaks veninud puhma võib kevadel tagasi lõigata. Korraga jäetakse alles piisavalt elujõulisi lehti, et taim saaks taastumiseks energiat toota. Lõikamine ergutab uusi külgvõrseid ja aitab kujundada kompaktsema taime. Pärast tugevat kärpimist tuleb kastmist ajutiselt vähendada, sest lehemass on väiksem.

Õue viimine toimub etapiviisiliselt. Esmalt asetatakse taim mõneks tunniks varjulisse ja tuulevaiksesse kohta, seejärel suurendatakse iga päev väljas viibimise aega ning päikese hulka. Ööseks tuuakse taim sisse, kuni külmaoht on kindlalt möödunud. Karastatud gasaania kohaneb peenra või rõdu tingimustega kiiresti ja alustab peagi õitsemist.