Sidrun-lambiharjapuu istutamine ja paljundamine kodustes tingimustes

Sidrun-lambiharjapuu edukas kasvatamine algab õigesti valitud potist, õhurikkast substraadist ja hoolikalt tehtud istutustööst. Kuigi taim võib kasvada üsna jõuliselt, on tema juured pikaajalise liigniiskuse ja hapnikupuuduse suhtes tundlikud. Paljundada saab teda nii pistikute kui ka seemnete abil, kuid meetodite kiirus ja tulemuste ühtlus on erinevad. Pistikust kasvatatud taim säilitab emataime omadused, seemikud võivad aga kasvu, õievärvi ja õitsemisaja poolest varieeruda.

Istutusaja, poti ja kasvukoha valimine

Parim aeg sidrun-lambiharjapuu istutamiseks või ümberistutamiseks on kevadel, kui valgushulk suureneb ja taim alustab aktiivset kasvu. Sel ajal taastuvad vigastatud juured kiiremini ning uus substraat juurdub ühtlasemalt läbi. Suve keskel võib ümber istutada ainult hädavajaduse korral, näiteks kui pott on purunenud või juurepall kuivab liiga kiiresti. Sügisel tehtud tugev juurte häirimine võib raskendada talvitumist.

Istutuspott peab olema varustatud mitme toimiva äravooluavaga. Uue anuma läbimõõt võiks ületada vana poti oma vaid mõne sentimeetri võrra. Ülemäära suur pott sisaldab palju juurteta märga substraati, mis kuivab aeglaselt ja suurendab juuremädaniku ohtu. Kõrge ning stabiilne anum sobib hästi suuremale taimele, mille võra võib tuule käes tugevalt liikuda.

Poti materjal mõjutab kasvusegu kuivamiskiirust. Glasuurimata savipott laseb niiskusel läbi seinte aurustuda ja sobib hästi kasvatajale, kes kipub liiga palju kastma. Plastpott säilitab niiskust kauem, on kergem ning vajab kuumal ajal harvemat kastmist. Tume anum võib otsese päikese käes tugevalt kuumeneda, mistõttu tasub juureala ülekuumenemise eest kaitsta.

Pärast istutamist valitakse taimele valgusküllane, kuid esimestel päevadel väga terava keskpäevapäikese eest kaitstud koht. Värskelt häiritud juured ei suuda kohe täiel võimsusel vett omastada. Kerge varjutus vähendab lehtede veekadu ja aitab taimel kiiremini kohaneda. Kui uut närbumist ei esine, võib valgushulka järk-järgult suurendada.

Õige istutussegu ja istutustehnika

Sobiv substraat peab ühendama hea vee läbilaskvuse, piisava niiskusvaru ja stabiilse struktuuri. Universaalne toalillemuld üksi võib olla liiga peen ning pikaajalisel kasutamisel tiheneda. Selle parandamiseks segatakse hulka perliiti, pimsskivi, jämedat liiva või väikese fraktsiooniga kergkruusa. Hästi valmistatud segu ei püsi pärast kastmist vettinud ega tõmbu kuivades kõvaks klombiks.

Enne istutamist kontrollitakse vana juurepalli seisundit. Terved juured on tugevad ning enamasti heledad või helepruunid, kahjustunud juured aga tumedad, pehmed ja ebameeldiva lõhnaga. Mädanenud osad lõigatakse puhta terava tööriistaga terve koeni tagasi. Tervet juurestikku ei ole vaja jõuliselt lahti rebida, sest tarbetud vigastused aeglustavad juurdumist.

Taim asetatakse uude potti samale sügavusele, millel ta kasvas varem. Juurekaela matmine paksu märja mullakihi alla võib põhjustada koore pehmenemist ja mädanemist. Substraat lisatakse juurepalli ümber väikeste kogustena ning vajutatakse õrnalt kinni. Liiga tugev tihendamine eemaldab mullast õhutaskud ja vähendab juurte hapnikuvarustust.

Pärast istutamist kastetakse substraat ühtlaselt läbi, kuni liigne vesi hakkab põhjaavadest väljuma. Kastmine aitab kasvusegul juurte ümber vajuda ja täidab suuremad tühimikud. Kui mullapind pärast nõrgumist märgatavalt langeb, võib lisada väikese koguse sama segu. Esimest väetamist ei tehta kohe, sest värske muld sisaldab tavaliselt piisavalt toitaineid ja vigastatud juured on soolade suhtes tundlikud.

Paljundamine võrsepistikutega

Pistikute võtmiseks valitakse terve, kahjuriteta ja sordile iseloomuliku kasvuga emataim. Kõige paremini juurduvad poolpuitunud võrsed, mis ei ole enam väga pehmed, kuid pole veel täielikult vanaks puiduks muutunud. Pistik lõigatakse puhta terava lõikeriistaga tavaliselt vahetult lehesõlme alt. Liiga õrn õitsev võrse kaotab palju vett ning juurdub sageli kehvemini.

Pistiku alumisest osast eemaldatakse lehed, et need ei jääks niiskesse substraati. Ülemisi lehti võib suure aurumispinna korral mõõdukalt lühendada, kahjustamata seejuures kasvupunga. Õied ja õiepungad eemaldatakse alati, sest juurdumata pistik ei suuda neid piisavalt veega varustada. Soovi korral võib lõikepinda töödelda juurdumist soodustava preparaadiga.

Juurdumissegu peaks olema steriilne, õhuline ja toitainetevaene. Hästi sobib turba või kookoskiu segu perliidi, liiva või muu mineraalse materjaliga. Pistik asetatakse substraati nii sügavale, et vähemalt üks lehesõlm jääb pinna alla. Mulda surutakse varre ümber õrnalt, et pistik püsiks paigal ja lõikepinnal oleks niiske keskkond.

Kõrge õhuniiskus vähendab juurteta pistiku veekadu, kuid täiesti suletud umbne keskkond soodustab hallitust. Katte all olevaid pistikuid tuleb korrapäraselt õhutada ja eemaldada kohe kõik mädanema hakanud osad. Substraat hoitakse kergelt niiske, mitte läbivettinuna. Uus püsiv kasv ja kerge vastupanu õrnale tõmbele viitavad sellele, et juured on hakanud arenema.

Seemnetega paljundamine ja noortaimede hooldus

Sidrun-lambiharjapuu seemned arenevad puitunud kupardes, mis võivad püsida võrsetel kaua suletuna. Küpsed kuprad kogutakse tervelt taimelt ning asetatakse kuiva sooja kohta avanema. Väga väikesed seemned pudenevad välja järk-järgult, mistõttu tasub kasutada puhast paberit või madalat anumat. Seemnete käsitsemisel tuleb vältida tugevat tuuletõmmet.

Külviks sobib peen, kuid hästi vett läbilaskev substraat. Seemned jaotatakse niisutatud pinnale võimalikult ühtlaselt ning kaetakse ainult väga õhukese materjalikihiga või jäetakse katmata. Liiga sügav külv vähendab tärkamist, sest väikestes seemnetes on piiratud toitainevaru. Niisutamiseks sobib peen pihustus või altkastmine, mis ei uhu seemneid ühte nurka.

Külvianumat hoitakse valges ja ühtlaselt soojas kohas. Läbipaistev kate aitab säilitada niiskust, kuid kondensatsiooni ja hallituse vältimiseks tuleb külvi iga päev õhutada. Substraat ei tohi kuivada, sest värskelt idanevad seemned hukkuvad veepuuduse korral kiiresti. Samal ajal soodustab pidev märgus tõusmepõletikku ja õrnade juurte kahjustumist.

Seemikud pikeeritakse eraldi anumatesse siis, kui neid saab vart muljumata turvaliselt käsitseda. Esialgu kasutatakse väikseid potte, sest suur märg mullamaht ei sobi nõrgale juurestikule. Noortaimi harjutatakse tugevama valguse ja kuivema õhuga järk-järgult. Seemnest kasvatatud sidrun-lambiharjapuu vajab enne esimest õitsemist tavaliselt rohkem aega kui juurdunud pistikust arenenud taim.