Gasaania istutamine ja paljundamine edukaks kasvatamiseks
Gasaania istutamisel on kõige tähtsam ühendada päikeseline kasvukoht, vett läbilaskev muld ja õigesti ajastatud töö. Külma pinnasesse liiga vara istutatud taim võib kasvus pikalt seisma jääda ning liigniiskus suurendab juurekahjustuste ohtu. Hästi karastatud istik kohaneb seevastu kiiresti, kasvatab tugeva juurestiku ja alustab peagi õiepungade moodustamist. Gasaaniat saab paljundada seemnetega, pistikutega ning suuremate talvitunud taimede jagamise teel.
Seemnetest kasvatamine võimaldab saada korraga palju taimi ja valida erinevate õievärvide vahel. Pistikutega paljundamisel säilivad emataime omadused, mis on eriti oluline kindla värvuse või kasvukujuga sordi puhul. Jagamine sobib peamiselt vanematele, mitme kasvupunktiga taimedele. Iga meetod nõuab veidi erinevat temperatuuri, niiskust ja ajastust.
Istutamise järel ei tohi noort gasaaniat kohe tugevalt väetada. Esmalt peab taim moodustama uued juuretipud ja kohanema pinnase niiskusrežiimiga. Liigne toitainete hulk võib värskelt istutatud juurte ümber soolasisaldust suurendada ning taastumist aeglustada. Mõõdukas kastmine ja stabiilne soojus on esimestel nädalatel olulisemad kui kiire pealtväetamine.
Taimede paigutamisel tuleb arvestada sordi lõpliku laiusega. Liiga väike vahekaugus muudab istutuse kiiresti tihedaks ja vähendab õhu liikumist lehtede vahel. Ülemäära suur vahe jätab peenra hooaja alguses hõredaks, kuid ei kahjusta taimede tervist. Enamasti kujuneb praktiliseks istutusvaheks kakskümmend kuni kolmkümmend sentimeetrit.
Istutuskoha ja mulla ettevalmistamine
Istutuskoht peab saama suurema osa päevast otsest päikesevalgust. Varjulises peenras võib gasaania küll ellu jääda, kuid tema kasv muutub hõredaks ja õied avanevad ebaregulaarselt. Päikeseline asukoht hoiab lehestiku kuivemana ning aitab mullal pärast vihma kiiremini taheneda. Hästi valitud kasvukoht vähendab kogu hooaja jooksul vajaliku hoolduse hulka.
Rohkem artikleid sel teemal
Enne istutamist tuleb pinnas kobestada vähemalt juurepalli sügavuselt. Savise mulla hulka võib segada jämedat liiva, väikest kruusa või muud mineraalset materjali, mis parandab õhustatust. Väga lahjale liivmullale sobib vähene kogus küpset komposti, mis suurendab toitainete sidumisvõimet. Orgaanilist ainet ei tohiks siiski lisada nii palju, et pinnas hakkaks pikalt vett hoidma.
Istutusauk tehakse veidi laiem kui taime juurepall. Liiga sügav istutamine võib matta juurekaela niiskesse mulda ning suurendada mädanikuohtu. Taime mullapind peaks jääma peenra pinnaga samale kõrgusele või väga raskes mullas pisut kõrgemale. Pärast augu täitmist vajutatakse mulda kergelt, kuid seda ei tihendata kõvaks.
Potis kasvatamiseks tuleb valida piisavalt lai ja stabiilne anum. Ühe väikese taime jaoks võib sobida mõõdukas pott, kuid mitme gasaania ühisanum peab mahutama kogu suve jooksul kasvava juurestiku. Põhjaavad peavad laskma liigveel vabalt väljuda ning poti alla ei tohi jääda pidevalt vett täis alust. Mineraalsete lisanditega suvelillemuld loob juurtele sobiva õhu ja niiskuse tasakaalu.
Istikute istutamine ja kohanemine
Ettekasvatatud gasaania tuleb enne õue istutamist karastada. Taim viiakse algul mõneks tunniks varjulisse ja tuule eest kaitstud kohta ning väljas viibimise aega pikendatakse järk-järgult. Mitme päeva jooksul harjub lehestik tugevama valguse, jahedamate ööde ja õhu liikumisega. Selline ettevalmistus vähendab päikesepõletuse ning kasvuseisaku riski.
Rohkem artikleid sel teemal
Istutamiseks sobib pilvine, kuid kuiv päev või hilisem pärastlõuna. Keskpäevase kuumuse ajal on aurumine tugev ning taim võib enne juurte kohanemist kiiresti vett kaotada. Pärast istutamist kastetakse juurepall põhjalikult läbi, et pinnas puutuks tihedalt juurtega kokku. Järgmist kastmist ei tehta enne, kui mulla pind on hakanud kuivama.
Kui istiku juured on potis tihedalt keerdunud, võib juurepalli väliskihti ettevaatlikult kobestada. Väga tugevalt läbikasvanud juurepalli võib alt ja külgedelt kergelt lahti tõmmata, et juured hakkaksid uude mulda suunduma. Habraste ja noorte juurtega taime puhul tuleb liigset sekkumist vältida. Eesmärk on suunata juurekasvu, mitte eemaldada suurt osa toimivast juurestikust.
Esimese nädala jooksul tuleb jälgida nii lehtede toonust kui ka mulla niiskust. Päevane kerge närbumine võib kuuma ilmaga olla ajutine, kuid hommikuks peaks taim taastuma. Kui lehed jäävad lõdvaks niiskest mullast hoolimata, võib juurepall olla kahjustatud või liiga sügavale istutatud. Sellisel juhul tuleb parandada äravoolu ja kaitsta taime mõneks päevaks kõige tugevama keskpäevase päikese eest.
Seemnetega paljundamine
Gasaania seemned külvatakse tavaliselt varakevadel, et taimed jõuaksid enne suve piisavalt suureks kasvada. Külviks kasutatakse puhast ja õhurikast substraati, mis ei muutu kastmisel tihkeks. Seemned asetatakse pinnale ning kaetakse õhukese mullakihi või vermikuliidiga. Liiga sügavale külvatud seemnete tärkamine võib olla aeglane ja ebaühtlane.
Idanemiseks sobib soe keskkond, kus temperatuur püsib ligikaudu kaheksateistkümne kuni kahekümne kahe kraadi piires. Külv peab olema ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Katte kasutamisel tuleb anumat regulaarselt õhutada, et pinnale ei tekiks hallitust. Esimesed tõusmed ilmuvad sobivates tingimustes tavaliselt ühe kuni kolme nädala jooksul.
Pärast tärkamist vajavad noored taimed kohe palju valgust. Vähese valguse korral venivad varred pikaks ja muutuvad nõrgaks, mis raskendab hilisemat pikeerimist. Külvianum võib asuda päikeselisel aknalaual, kuid varakevadise vähese valguse korral annab parema tulemuse taimelamp. Õhutemperatuuri võib pärast tärkamist veidi alandada, et kasv püsiks kompaktne.
Taimed pikeeritakse eraldi pottidesse siis, kui neil on lisaks idulehtedele mitu pärislehte. Ümberistutamisel hoitakse taime lehtedest, mitte õrnast varrest. Pärast pikeerimist kastetakse muld ühtlaselt niiskeks ning taimi kaitstakse mõne päeva jooksul tugeva päikese eest. Edasi kasvatatakse neid valgusküllases kohas ja alustatakse enne õue istutamist karastamist.
Pistikutega ja jagamise teel paljundamine
Pistikutega paljundamiseks valitakse terve, haigustunnusteta emataim. Sobiv võrse peab olema tugev, kuid mitte vanaks puitunud, ning sellel võiks olla mitu lehesõlme. Alumised lehed eemaldatakse, et need ei jääks niiskesse substraati. Õiepungad ja avanenud õied lõigatakse ära, sest need suurendavad vee kadu ning aeglustavad juurdumist.
Pistik asetatakse kergesse liiva, perliiti ja külvimulda sisaldavasse segusse. Substraat hoitakse kergelt niiske, kuid liigne vesi peab kiiresti välja voolama. Kõrge õhuniiskus vähendab lehtede kaudu toimuvat aurumist, kuid pidevalt suletud kate võib soodustada mädanikku. Seetõttu tuleb pistikuid iga päev õhutada ja eemaldada riknenud taimeosad.
Juurdumise ajal vajavad pistikud hajutatud valgust ning ühtlast soojust. Tugev keskpäevane päike kuumutab väikese anuma kiiresti üle ja võib juurteta võrse kuivatada. Uute lehtede ilmumine ning kerge vastupanu õrnale tõmbele viitavad juurte arengule. Seejärel hakatakse taimi järk-järgult harjutama kuivema õhu ja tugevama valgusega.
Jagamise teel saab paljundada suureks kasvanud talvitunud gasaaniat, millel on mitu selgelt eristatavat kasvupunkti. Taim võetakse potist välja ja juurepall jagatakse puhta terava noaga nii, et igale osale jääks terveid juuri ning lehti. Kahjustatud ja mädanenud juured eemaldatakse enne uude substraati istutamist. Jagatud taimi hoitakse taastumise ajal mõõdukalt niiskena ning tugeva päikese eest kaitstuna.