Kauni ülase istutamine ja paljundamine

Kauni ülase istutamine õnnestub kõige paremini siis, kui arvestada taime varakevadist kasvurütmi ja suvist puhkeperioodi. Taim kasvatab õied lühikese aja jooksul, kuid valmistub selleks juba eelmisel hooajal maa all. Istutamisel on seetõttu tähtis valida sobiv sügavus, õhuline muld ja koht, kus mugulad saavad rahulikult juurduda. Paljundamisel tasub olla kannatlik, sest tugev ja loomulikult laienev kogumik kujuneb aastate, mitte nädalatega.

Istutusaja valik ja mugulate ettevalmistus

Parim aeg kauni ülase istutamiseks on sügis, kui muld on veel soe ja niiskust piisab. Sellisel ajal jõuavad mugulad enne talve juurduda. Kevadel algab kasv siis kiiremini ja õitsemine on kindlam. Hiline istutamine külma ja märga mulda võib juurdumist aeglustada.

Mugulad on sageli väikesed, kõvad ja ebakorrapärase kujuga. Enne istutamist võib neid mõne tunni jooksul leiges vees leotada. See aitab kuivanud mugulatel paisuda ja kiiremini kasvama hakata. Liiga pikk leotamine ei ole siiski vajalik, sest liigne niiskus võib kahjustada seisnud istutusmaterjali.

Istutusmaterjali valides tuleks eelistada terveid ja tugevaid mugulaid. Pehmed, hallitanud või ebameeldiva lõhnaga mugulad tuleb kõrvale jätta. Väike mugul ei ole iseenesest halb, kui see on tihe ja elujõuline. Kvaliteetne algmaterjal annab istutusele parema stardipositsiooni.

Kui mugula ülemist ja alumist poolt on raske eristada, võib istutada selle külili. Kaunis ülane suudab õige kasvusuuna ise leida. Olulisem on, et muld oleks kobe ja mugul ei jääks õhutaskusse. Pärast istutamist tuleb muld õrnalt kinni vajutada, kuid mitte tihkeks trampida.

Sobiv istutussügavus ja vahekaugus

Kauni ülase mugulad istutatakse tavaliselt madalalt. Enamasti piisab sügavusest, mis on umbes kaks kuni kolm mugula kõrgust. Liiga sügavale istutatud mugulad võivad tärgata hiljem ja kulutada liiga palju energiat. Liiga madal istutus võib aga põhjustada külmakergitust või kuivamist.

Rühmaistutus annab kõige loomulikuma ja dekoratiivsema tulemuse. Üksikud taimed võivad peenras kaduma minna, kuid väikeste laikudena istutades tekib kevadel selge värviefekt. Vahekaugus võib olla mõõdukas, sest taim on madal ja ei vaja suurt ruumi. Tavaliselt jäetakse mugulate vahele piisavalt ruumi, et kogumik saaks aastatega tiheneda.

Istutusala võiks enne mugulate paigutamist korralikult ette valmistada. Umbrohud tuleb eemaldada, sest hiljem on madalate taimede vahelt keeruline rohida. Muld tuleb kobestada ja vajaduse korral kompostiga parandada. Hea ettevalmistus vähendab hilisemat hoolduskoormust.

Pärast istutamist võib pinnale lisada õhukese multšikihi. Sobib lehekompost, peen kõdu või kergelt lagunenud lehemass. Multš kaitseb mulda kooriku tekkimise eest ja hoiab niiskust stabiilsemana. Samas ei tohi kiht olla paks ega raske, sest kevadised võrsed peavad sellest kergesti läbi pääsema.

Paljundamine jagamise teel

Kauni ülase vanemaid kogumikke saab paljundada jagamise teel. Seda tehakse tavaliselt siis, kui taim on puhkeperioodis ja maapealne osa on kadunud. Kõige turvalisem aeg on hilissuvi või varasügis. Siis on mugulad kergemini ümber istutatavad ja jõuavad enne talve kohaneda.

Jagamisel tuleb töötada ettevaatlikult, sest mugulad võivad olla väikesed ja haprad. Kogumik tõstetakse labida või harklabidaga üles võimalikult suure mullapallina. Seejärel eraldatakse tugevamad osad käsitsi või väikese tööriistaga. Vigastatud kohad peaksid enne uuesti istutamist veidi kuivama.

Jagatud taimeosi ei tohiks jätta pikaks ajaks päikese või tuule kätte. Mugulad kuivavad kiiresti, eriti kui nad on mullast välja võetud. Kõige parem on uus istutuskoht enne valmis teha. Nii saab paljundusmaterjali kohe tagasi mulda panna.

Jagamise järel võib õitsemine esimesel kevadel olla tagasihoidlikum. Taim kasutab osa energiast juurdumiseks ja taastumiseks. Korraliku mulla ja mõõduka niiskuse korral taastub kogumik kiiresti. Mõne aastaga võib jagatud istutus muutuda sama rikkalikuks kui algne taimelaik.

Paljundamine seemnetega ja isekülv

Kaunis ülane võib sobivas kasvukohas paljuneda ka seemnetega. See on aeglasem viis, kuid loob väga loomuliku tulemuse. Seemikute kaudu tekivad taimed sageli veidi ebaühtlaste vahedega. Just see muudab istutuse metsaaia laadis pehmeks ja loomulikuks.

Seemnete valmimiseks tuleb osa närbunud õitest taimele jätta. Kui kõik õied kohe eemaldada, ei saa isekülv toimuda. Seemnete küpsemise ajal ei tohiks kasvuala tugevalt rohida ega kobestada. Väikesed seemikud võivad olla esimestel aastatel märkamatud.

Seemnest kasvatatud taimed vajavad õitsemiseni rohkem aega. Esimesel aastal arendavad nad peamiselt juurestikku ja väikest maa-alust varuosa. Õisi võib näha alles mitme hooaja pärast. Kannatlik aednik saab aga vastutasuks elujõulisema ja paremini kohanenud taimekoosluse.

Kui soovid seemneid teadlikult koguda, tuleb jälgida nende valmimist. Liiga vara korjatud seemned ei pruugi idaneda. Liiga hilja jäädes võivad need juba maha pudeneda. Seemned külvatakse võimalikult värskelt, sest paljud varakevadised liigid idanevad paremini pärast looduslikku külmaperioodi.