Tiib-mustsilm’i haigused ja kahjurid

Kuigi tiib-mustsilm on üldiselt vastupidav ja kergesti kasvatatav taim, ei ole ta täielikult immuunne haiguste ja kahjurite rünnakute suhtes. Probleemid tekivad tavaliselt siis, kui taime kasvutingimused ei ole optimaalsed, näiteks ebapiisav õhuringlus, liigniiskus või toitainete puudus. Stressis taim on haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikum. Õigeaegne probleemide märkamine ja kiire sekkumine on võtmetähtsusega, et vältida suuremat kahju ja hoida oma taim terve ning elujõulisena. Selles peatükis anname ülevaate levinumatest haigustest ja kahjuritest, mis võivad tiib-mustsilm’i kimbutada, ning pakume lahendusi nendega võitlemiseks.

Ennetamine on alati parim kaitse. Terve ja tugev taim suudab kahjurite rünnakutele paremini vastu seista. Tagage taimele piisavalt valgust, soojust ja ruumi. Vältige taimede liiga tihedat istutamist, kuna see takistab õhuringlust ja loob soodsa keskkonna seenhaiguste arenguks. Regulaarne kastmine ja tasakaalustatud väetamine aitavad hoida taime immuunsüsteemi tugevana. Samuti on oluline taime regulaarselt inspekteerida, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumistele külgedele, kuhu kahjurid sageli kogunevad.

Kahjurite ilmnemisel on oluline tegutseda kiiresti, enne kui nad jõuavad massiliselt paljuneda. Sageli piisab esialgu mehaanilistest tõrjevahenditest, näiteks kahjurite eemaldamisest veejoaga või nende käsitsi korjamisest. Kui see ei aita, võib kasutada looduslikke tõrjevahendeid, nagu rohelise seebi lahus või neemõli. Keemiliste insektitsiidide kasutamine peaks olema viimane abinõu, kuna need võivad kahjustada ka kasulikke putukaid ja keskkonda.

Seenhaigused on tihti seotud liigniiskuse ja halva ventilatsiooniga. Seetõttu on oluline vältida ülekastmist ja tagada, et liigne vesi saaks potist vabalt ära voolata. Kastmisel vältige lehtede märjaks tegemist, eriti õhtusel ajal. Kui märkate haiguse tunnuseid, nagu laigud lehtedel või jahukaste, eemaldage koheselt kahjustatud taimeosad, et takistada haiguse edasist levikut. Vajadusel kasutage sobivat fungitsiidi.

Levinumad kahjurid ja nende tõrje

Üks sagedasemaid kahjureid, kes tiib-mustsilm’i ründab, on kedriklest. Need on väga väikesed, ämblikulaadsed putukad, keda on palja silmaga raske märgata. Nende kohalolule viitavad peened võrgendid lehtede kaenlas ja alumistel külgedel ning lehtede kolletamine ja täpiliseks muutumine. Kedriklestadele meeldib eriti kuiv ja soe õhk, mistõttu on nad sagedased külalised siseruumides kasvatatavatel taimedel, eriti kütteperioodil. Tõrjeks aitab õhuniiskuse tõstmine taime regulaarse piserdamisega. Tugevama nakkuse korral peske taim rohelise seebi lahusega või kasutage spetsiaalset akaritsiidi.

Lehetäid on samuti tavalised kahjurid, kes kogunevad tavaliselt noorte võrsete tippudesse ja lehtede alumistele külgedele, imedes taimemahla. Nende tegevuse tulemusena muutuvad lehed krimpsuliseks ja kleepuvaks lehetäide eritatavast meest. See magus eritis soodustab omakorda musta tahmliku seene arengut. Lehetäidest vabanemiseks võib proovida taime pesta tugeva veejoaga. Samuti on efektiivne pritsimine rohelise seebi või nõgeseleotise lahusega. Tugeva nakkuse korral võib kasutada sobivat insektitsiidi.

Kasvuhoonetes ja siseruumides võib tiib-mustsilm’i kahjustada ka kasvuhoonekarilane. Need on väikesed valged kärbsed, kes taime puudutamisel lendu tõusevad. Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla, nõrgestades taime ja põhjustades lehtede kolletumist. Sarnaselt lehetäidele eritavad ka karilased kleepuvat ainet, mis soodustab tahmliku seene kasvu. Tõrjeks on oluline tabada kahjurid varajases staadiumis. Kasutada võib kollaseid liimpüüniseid valmikute püüdmiseks ning pritsida taime regulaarselt neemõli või rohelise seebi lahusega.

Harvemini võivad taime rünnata ka villtäid, kes näevad välja nagu väikesed valged vatitupsud ja peidavad end lehekaenaldes ning vartel. Nad imevad samuti taimemahla ja nõrgestavad taime. Kuna nad on kaetud kaitsva vahakihiga, on kontaktmürgid nende vastu vähem efektiivsed. Üksikud kolded saab eemaldada piirituses niisutatud vatitikuga. Suurema leviku korral tuleb kasutada süsteemset insektitsiidi, mis imendub taime kudedesse.

Seenhaigused ja nende ennetamine

Jahukaste on üks levinumaid seenhaigusi, mis võib tiib-mustsilm’i kimbutada. See avaldub valge, jahuse kirmena lehtedel, vartel ja õitel. Haigus areneb eriti hästi soojades, niisketes ja halva ventilatsiooniga tingimustes. Kuigi see ei tapa taime koheselt, nõrgestab see teda oluliselt, takistades fotosünteesi ja pidurdades kasvu. Ennetamiseks tagage hea õhuringlus taimede ümber ja vältige lehtede niisutamist. Nakkuse ilmnemisel eemaldage kahjustatud lehed ja pritsige taime sobiva fungitsiidiga või proovige kodust vahendit, näiteks söögisooda lahust (1 tl soodat 1 liitri vee kohta, lisades paar tilka seepi).

Teine levinud probleem, mis on otseselt seotud ülekastmisega, on juuremädanik. Seda põhjustavad mullas elavad seened, mis ründavad taime juuri liigniisketes ja hapnikuvaestes tingimustes. Taime maapealne osa hakkab närtsima ja kolletuma, kuigi muld on märg. Juured muutuvad pruuniks, pehmeks ja pudenevad kergesti. Juuremädaniku vältimiseks on kõige olulisem tagada hea drenaaž ja vältida ülekastmist. Kui haigus on juba tekkinud, on taime päästmine keeruline. Võib proovida taime ümber istutada uude, steriilsesse mulda, eemaldades eelnevalt kõik kahjustatud juured.

Lehelaiksus on veel üks seenhaigus, mis põhjustab lehtedele tumedaid, sageli kollase äärisega laike. Laigud võivad aja jooksul suureneda ja kokku sulada, põhjustades lehe enneaegset kuivamist ja varisemist. Haigus levib tavaliselt veepritsmetega. Ennetamiseks vältige lehtede kastmist ja tagage hea õhuliikuvus. Haiguse ilmnemisel eemaldage ja hävitage nakatunud lehed kohe, et takistada haigustekitajate edasist levikut. Tugeva nakkuse korral võib olla vajalik kasutada fungitsiidi.

Üldiselt on parim kaitse seenhaiguste vastu ennetamine. Tervislikud ja tugevad taimed on vähem vastuvõtlikud. Jälgige oma tiib-mustsilm’i regulaarselt, et märgata esimesi haigustunnuseid. Eemaldage regulaarselt vanad ja kolletunud lehed ning närbunud õied, mis võivad olla potentsiaalsed nakkusallikad. Korralik hooldus ja optimaalsete kasvutingimuste tagamine on parim garantii haigustevabale taimele.

Füsioloogilised probleemid ja nende põhjused

Mitte kõik probleemid ei ole põhjustatud haigustest või kahjuritest. Sageli on tegemist füsioloogiliste häiretega, mis on tingitud ebasobivatest kasvutingimustest. Üks levinumaid muresid on õiepungade varisemine. See võib olla tingitud mitmest tegurist, näiteks järsust temperatuurimuutusest, tuuletõmbusest, ebaühtlasest kastmisest (nii liiga kuiv kui ka liiga märg muld) või toitainete puudusest. Probleemi lahendamiseks tuleks üle vaadata taime kasvutingimused ja tagada nende stabiilsus.

Lehtede kollaseks muutumine on samuti sage sümptom, millel võib olla mitu põhjust. Kui kollaseks muutuvad vanemad, alumised lehed, on see sageli loomulik protsess. Kui aga kollaseks muutuvad ka nooremad lehed, võib põhjuseks olla ülekastmine, toitainete (eriti lämmastiku või raua) puudus või liiga madal temperatuur. Analüüsi taime hooldusrutiini ja mulla seisukorda, et selgitada välja täpne põhjus ja teha vastavad parandused.

Aeglane kasv ja vähene õitsemine on tavaliselt märk ebapiisavast valgusest või toitainete puudusest. Tiib-mustsilm vajab rikkalikuks õitsemiseks vähemalt 6 tundi päikesevalgust päevas. Kui taim asub liiga varjulises kohas, kasvatab ta küll lehti, kuid õitsemine jääb napiks. Samuti, kui muld on toitainevaene, ei ole taimel piisavalt jõudu õite moodustamiseks. Sellisel juhul tuleks taim paigutada valgema koha peale ja alustada regulaarset väetamist õitsvatele taimedele mõeldud väetisega.

Lehtede otste ja servade pruuniks muutumine on tihti märk liiga kuivast õhust, ebaühtlasest kastmisest või soolade kogunemisest mulda üleväetamise tagajärjel. Eriti siseruumides kasvatades võib keskküte muuta õhu väga kuivaks. Sellisel juhul aitab taime regulaarne piserdamine. Kui probleemiks on soolade kogunemine, tuleks muld korralikult läbi loputada puhta veega.

Looduslikud ja keemilised tõrjevahendid

Kahjurite ja haiguste tõrjel on alati soovitatav eelistada esmalt looduslikke ja keskkonnasõbralikke meetodeid. Paljude kahjurite, nagu lehetäide ja kedriklestade, vastu on väga efektiivne rohelise seebi lahus. Selle valmistamiseks lahusta umbes 20 grammi rohelist seepi ühes liitris soojas vees. Lase lahusel jahtuda ja pritsi sellega hoolikalt taime, eriti lehtede alumisi külgi. Protseduuri tuleks korrata mõne päeva tagant, kuni kahjurid on kadunud.

Neemõli on veel üks laia toimespektriga looduslik insektitsiid ja fungitsiid. See toimib nii putukate toitumist ja arengut pärssides kui ka seenhaiguste levikut takistades. Sega paar teelusikatäit neemõli ja paar tilka nõudepesuvahendit (emulgaatoriks) liitri veega ning pritsi taime põhjalikult. Neemõli on kõige tõhusam, kui seda kasutada regulaarselt ennetava meetmena või kohe esimeste kahjurite ilmnemisel.

Erinevad taimeteed ja -leotised on samuti head abimehed. Näiteks nõgeseleotis on tuntud oma lehetäisid peletava toime poolest, samas kui põldosjaleotis tugevdab taime rakuseinu ja aitab ennetada seenhaigusi. Nende valmistamiseks leota värskeid taimi vees paar päeva kuni paar nädalat (sõltuvalt retseptist) ja kasuta saadud lahjendatud vedelikku pritsimiseks või kastmiseks.

Keemiliste taimekaitsevahendite (insektitsiidide ja fungitsiidide) kasutamine peaks olema viimane abinõu, kui muud meetodid ei ole tulemusi andnud. Vali alati konkreetse probleemi jaoks mõeldud vahend ja järgi täpselt pakendil olevaid kasutus- ja ohutusjuhiseid. Pritsimist teosta õhtusel ajal ja tuulevaikse ilmaga, et vältida vahendi sattumist naabertaimedele ja kasulikele putukatele, nagu mesilased.

📷  Forest & Kim Starr, CC BY 3.0, via Wikimedia Commons