Thunbergi kukerpuu valgusvajadus

Thunbergi kukerpuu on aiakujunduses kõrgelt hinnatud tänu oma mitmekülgsele lehestikule, mis pakub laia värvivalikut alates erksast kollasest ja rohelisest kuni sügavpunase ja purpurini. Just see värvikirevus teeb temast silmapaistva elemendi igas aias, olgu tegemist heki, soolotaime või grupiistutusega. Kuid selleks, et taime lehed saavutaksid oma sordile iseloomuliku kõige intensiivsema ja kaunima tooni, on ülioluline tagada talle sobivad valgustingimused. Valgus on fotosünteesi ja pigmendi moodustumise võti, mistõttu kasvukoha valik määrab suuresti, kas kukerpuu jääb tagasihoidlikuks roheliseks põõsaks või särab täies värvihiilguses. Seega on taime valgusvajaduse mõistmine eduka kasvatamise ja maksimaalse dekoratiivsuse saavutamise aluseks.

Üldreeglina on Thunbergi kukerpuu valguselembene taim, mis eelistab kasvada täispäikese käes. See tähendab kohta, mis saab päevas vähemalt kuus tundi otsest, filtreerimata päikesevalgust. Just sellistes tingimustes tulevad kõige paremini esile värviliste lehtedega sortide omadused. Punase-, kollase- ja oranžilehelised sordid, nagu näiteks ‘Atropurpurea’, ‘Golden Ring’ või ‘Orange Rocket’, vajavad rohkelt päikesevalgust, et toota antotsüaniine ja karotenoide – pigmente, mis annavad neile iseloomuliku erksa värvuse. Ilma piisava päikeseta kipuvad nende lehed muutuma tuhmiks ja rohekaks, kaotades suure osa oma dekoratiivsest väärtusest.

Täispäike soodustab ka tihedamat ja kompaktsemat kasvukuju. Valguse käes areneb taim ühtlaselt igas suunas, moodustades tiheda ja harunenud põõsa. Varjulisemas kohas kipub taim valguse poole “välja venima”, oksad muutuvad pikemaks ja harvemaks ning põõsas kaotab oma kauni vormi. Lisaks mõjutab valgus ka õitsemist ja viljumist. Kuigi Thunbergi kukerpuu õied on väikesed ja tagasihoidlikud, on nad siiski kaunid ja meelitavad ligi tolmeldajaid. Päikeselises kasvukohas on õitsemine rikkalikum, mis omakorda tagab sügiseks suurema hulga dekoratiivseid punaseid vilju, mis püsivad okstel sageli ka talvel.

Kuigi täispäike on ideaalne, tuleb arvestada ka võimaliku päikesepõletusega, eriti väga kuuma kliimaga piirkondades või teatud sortide puhul. Eriti heledalehelised, näiteks kollased või kirjulehelised sordid, võivad keskpäevase intensiivse päikese käes saada lehekahjustusi. Sellistel juhtudel võib olla parem valida asukoht, mis pakub pärastlõunal kerget varju, kuid saab piisavalt hommikupäikest. Samuti on oluline tagada kuuma ilmaga piisav niiskus, kuna päikese käes kasvav taim aurustab rohkem vett.

Mõju lehtede värvile

Thunbergi kukerpuu lehtede värvus on otseselt seotud valguse intensiivsusega. Lehtedes leiduvad erinevad pigmendid reageerivad valgusele erinevalt. Kõikides lehtedes on olemas roheline pigment klorofüll, mis on hädavajalik fotosünteesiks. Värviliste lehtedega sortidel on lisaks klorofüllile ka teisi pigmente, nagu punaseid ja lillasid toone andvad antotsüaniinid ning kollaseid ja oranže toone andvad karotenoidid. Nende pigmentide suhe ja nähtavus sõltuvad suuresti valgusest.

Päikesevalguse, eriti UV-kiirguse mõjul toodab taim rohkem antotsüaniine. See on omamoodi kaitsemehhanism liigse valguse eest. Seetõttu on punaseleheliste sortide, näiteks ‘Atropurpurea Nana’ või ‘Red Chief’, lehed kõige sügavama ja intensiivsema punase tooniga just siis, kui nad kasvavad täispäikese käes. Varjus jääb klorofüll domineerima ja antotsüaniinide tootmine väheneb, mistõttu lehed muutuvad rohekaspunaseks või isegi täiesti roheliseks. Sama kehtib ka kirjuleheliste sortide puhul, mille kontrastsed mustrid tulevad esile vaid piisava valguse korral.

Kollaseleheliste sortide, nagu ‘Aurea’ või ‘Bonanza Gold’, puhul on olukord veidi keerulisem. Ka nemad vajavad valgust, et nende kollane värvus oleks särav ja puhas. Varjus muutuvad ka nende lehed heleroheliseks. Samas on just need sordid kõige tundlikumad intensiivse keskpäevapäikese suhtes, mis võib põhjustada lehtede servade pruuniks muutumist ja päikesepõletust. Nende jaoks on ideaalne kasvukoht, mis pakub eredat valgust, kuid on kaitstud kõige kuumema pärastlõunase päikese eest.

Roheliselehelised sordid on valgustingimuste suhtes kõige tolerantsemad. Nad kasvavad hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. Kuigi ka nende kasv on päikese käes tihedam ja kompaktsem, suudavad nad oma rohelise värvuse säilitada ka varjulisemates tingimustes. Siiski tuleb arvestada, et sügavas varjus, näiteks suurte puude all või hoonete põhjaküljel, muutub ka nende kasv hõredaks ja õitsemine ning viljumine jäävad napiks.

Kasvamine poolvarjus

Kuigi Thunbergi kukerpuu eelistab täispäikest, on see siiski üsna kohanemisvõimeline taim, mis suudab edukalt kasvada ka poolvarjus. Poolvari tähendab tavaliselt asukohta, mis saab päevas umbes neli kuni kuus tundi otsest päikesevalgust, ideaalis hommikul ja õhtul, vältides kõige intensiivsemat keskpäevapäikest. Sellised tingimused on sageli olemas aia ida- või lääneküljel või suuremate puude hõredas varjus. Poolvari võib olla isegi eelistatud teatud olukordades.

Nagu eelnevalt mainitud, on poolvari ideaalne lahendus kollaselehelistele ja mõnedele kirjulehelistele sortidele, mis on tundlikud päikesepõletuse suhtes. Kerge vari keskpäeval kaitseb nende õrnu lehti kahjustuste eest, samal ajal kui hommiku- ja õhtupäike on piisav, et säilitada nende kaunist värvi. Ka väga kuivades ja kuumades kasvukohtades võib kerge vari aidata vähendada veestressi ja hoida taime tervemana.

Roheliselehelised sordid on poolvarjus täiesti kodus. Nad võivad seal isegi lopsakamalt kasvada kui täispäikeses, kuna niiskustingimused on stabiilsemad ja lehed ei pea taluma liigset kuumust. Kuigi õitsemine võib olla veidi tagasihoidlikum, on lehestik siiski tihe ja terve. Poolvari on hea valik, kui kukerpuud kasutatakse aia varjulisemates osades alusmetsa taimena või taustapõõsana.

Punaseleheliste sortide puhul tuleb poolvarjus leppida kompromissiga. Nad kasvavad ja arenevad ka poolvarjus, kuid nende lehtede värv ei ole nii intensiivne ja sügav kui täispäikeses. Lehed omandavad pigem pronksja või rohekaspunase tooni. Mõne aedniku jaoks võib selline pehmem värvigamma olla isegi meelepärane, kuid kui eesmärk on saavutada maksimaalne värvikontrast, tuleks punaselehelistele sortidele siiski leida aias kõige päikesepaistelisem koht.