Suureõielise amatsooniliilia istutamine ja paljundamine

Suureõielise amatsooniliilia edukas kasvatamine algab õigest istutamisest, mis loob tugeva aluse taime pikaajalisele tervisele ja rikkalikule õitsemisele. See protsess ei ole keeruline, kuid nõuab tähelepanu detailidele, nagu õige istutussügavus, sobiv mullasegu ja poti suurus. Sama oluline on mõista, kuidas seda kaunist taime paljundada, et jagada tema ilu sõpradega või laiendada omaenda kollektsiooni. Kõige levinum ja lihtsam paljundusviis on jagamine, mis toimub loomulikult, kui taim kasvatab tütarsibulaid. Korrektselt teostatud istutamine ja paljundamine tagavad elujõulised ja õnnelikud taimed.

Istutamiseks valmistudes on esmatähtis valida õige pott ja muld. Amatsooniliilia eelistab olla kergelt kitsastes tingimustes, seega vali pott, mis on taime sibulakogumist vaid paar sentimeetrit laiem. Liiga suur pott hoiab liigselt niiskust, mis võib viia juuremädanikuni. Veendu, et poti põhjas oleksid head drenaažiavad. Mullasegu peaks olema kerge, õhuline ja toitainerikas, näiteks segu kompostmullast, turbast ja perliidist, mis tagab hea vee äravoolu ja piisava õhutuse juurtele.

Paljundamine on kõige lihtsam teostada ümberistutamise käigus. Terve ja küps emataim moodustab aja jooksul enda ümber väiksemaid tütarsibulaid. Kui need on piisavalt suured ja neil on oma juured, saab need õrnalt emataimest eraldada. See meetod, mida nimetatakse jagamiseks, on kõige kindlam viis uute taimede saamiseks, kuna noortel taimedel on juba olemas juurestik ja nad on kohe iseseisvaks eluks valmis. Teine, haruldasem meetod on seemnetest paljundamine, mis on aeganõudev ja nõuab spetsiifilisi teadmisi.

Pärast istutamist või paljundamist vajavad taimed erilist hoolt, et uue keskkonnaga kohaneda. Värskelt istutatud sibulaid või eraldatud tütartaimi tuleks hoida soojas ja valgusküllases, kuid otsese päikese eest kaitstud kohas. Kasta neid mõõdukalt, hoides mulla kergelt niiskena, kuid mitte läbimärjana. Väetamisega tuleks oodata, kuni on näha uue kasvu märke, mis annab tunnistust sellest, et taim on edukalt juurdunud ja alustanud aktiivset kasvu. Kannatlikkus ja õige hooldus on võtmetähtsusega, et tagada noorte taimede tugev start.

Sibulate õige istutamine

Amatsooniliilia sibulate istutamisel on kõige olulisem aspekt õige istutussügavus. Sibulad tuleks asetada mulda nii, et nende terav tipp jääks mullapinnaga tasa või kergelt selle alla. Liiga sügavale istutamine võib pidurdada lehtede kasvu ja takistada õievarte ilmumist, samas kui liiga pinnapealne istutamine võib muuta taime ebastabiilseks. Istuta sibulad väikeste gruppidena, näiteks 3–5 sibulat koos ühte potti. See jäljendab nende looduslikku kasvumustrit ja tulemuseks on lopsakam ja visuaalselt kaunim taim.

Enne sibulate mulda panemist veendu, et poti põhi on kaetud drenaažikihiga, näiteks kergkruusaga. See tagab, et liigne vesi ei jää juurte ümber seisma. Täida pott osaliselt ettevalmistatud õhulise ja toitainerikka mullaseguga. Aseta sibulad mullale, jättes nende vahele veidi ruumi, ja täida pott seejärel mullaga, surudes seda kergelt sibulate ümber kinni, et eemaldada suured õhutaskud. Pärast istutamist kasta muld hoolikalt läbi, et see korralikult settiks, ja lase liigsel veel vabalt välja voolata.

Värskelt istutatud sibulad vajavad aega, et juurduda ja kasvama hakata. Aseta pott sooja kohta, kus temperatuur on stabiilselt üle 20 kraadi, ja valgusküllasesse, kuid otsese päikesevalguse eest varjatud kohta. Hoia muld kergelt niiske, kuid väldi ülekastmist, kuna ilma lehtedeta sibulad kasutavad väga vähe vett. Uute lehtede ilmumine on märk sellest, et taim on edukalt juurdunud ja alustanud oma kasvutsüklit.

Istutamiseks on parim aeg varakevad, pärast puhkeperioodi. Sel ajal on taim valmis alustama uut aktiivset kasvu ja juurdub kõige paremini. Kui ostad poest uued sibulad, võid need istutada igal ajal, kuid pea meeles, et taimel võib kuluda veidi aega, et kohaneda ja oma loomulikku rütmi leida. Õige istutustehnika on investeering taime tulevikku, mis tasub end ära lopsaka lehestiku ja kaunite õitega.

Paljundamine jagamise teel

Jagamine on kõige levinum, lihtsam ja usaldusväärsem viis amatsooniliilia paljundamiseks. Aja jooksul kasvatab terve emataim oma peamise sibula ümber mitmeid väiksemaid tütarsibulaid. Need uued sibulad arendavad oma juurestiku ja lehed, kasvades emataime kõrval tihedas kogumikus. Parim aeg jagamiseks on ümberistutamise ajal, tavaliselt iga 3–4 aasta tagant, kui taim on poti täis kasvanud. See võimaldab sul taime noorendada ja samal ajal saada uusi iseseisvaid taimi.

Jagamise protsessi alustamiseks eemalda taim ettevaatlikult potist. Raputa ja puhasta õrnalt juurte ümbert vana muld, et saada parem ülevaade sibulate kogumikust. Tütarsibulad on ühendatud emataimega, kuid neid on tavaliselt võimalik eraldada käte abil, neid ettevaatlikult lahti murdes. Kui nad on tihedalt kinni, võid kasutada puhast ja teravat nuga, et lõigata nad lahti, püüdes võimalikult vähe kahjustada nii ema- kui ka tütartaime juuri.

Igal eraldatud tütarsibulal peaks olema oma juurestik, isegi kui see on esialgu väike. Just juurte olemasolu tagab, et uus taim suudab iseseisvalt vett ja toitaineid omastada ning edukalt kasvama hakata. Vali paljundamiseks tütarsibulad, mis on juba piisavalt suured ja elujõulised. Väga väikesed sibulad võib jätta emataime külge edasi kasvama, et nad saaksid tugevamaks. Pärast eraldamist on nii emataim kui ka uued taimed valmis istutamiseks.

Istuta eraldatud tütarsibulad uutesse pottidesse, kasutades värsket ja sobivat mullasegu. Vali potid vastavalt sibulate suurusele, järgides põhimõtet, et pott ei tohiks olla liiga suur. Istuta nad samale sügavusele, nagu nad kasvasid emataime kõrval, nii et sibula tipp jääb mullapinnale. Pärast istutamist kasta neid mõõdukalt ja aseta sooja, valgusküllasesse kohta, et soodustada kiiret juurdumist ja uut kasvu.

Noorte taimede hooldus pärast jagamist

Pärast jagamist ja ümberistutamist läbivad noored amatsooniliiliad stressiperioodi, kuna nad peavad kohanema uue keskkonnaga ja arendama oma juurestikku. Sel perioodil on eriti oluline pakkuda neile õiget hoolt, et tagada nende ellujäämine ja edasine kasv. Aseta värskelt potistatud taimed kohta, kus on palju eredat, kuid kaudset valgust. Vältida tuleks otsest päikesevalgust, mis võib noori ja õrnu lehti põletada ning taimele lisastressi tekitada.

Kastmine on kriitilise tähtsusega. Hoia muld ühtlaselt kergelt niiske, kuid ära kunagi lase sel läbi vettida. Liigne vesi on noore, alles areneva juurestikuga taime jaoks eriti ohtlik ja võib kiiresti põhjustada mädanemist. Enne järgmist kastmiskorda lase mulla pealmisel kihil kuivada. Esimesed paar nädalat pärast istutamist on taim eriti haavatav, seega jälgi niiskustaset hoolikalt. Ka kõrge õhuniiskus aitab noortel taimedel paremini kohaneda.

Väetamisega ei tohi kiirustada. Värskelt istutatud taim ei vaja kohe lisatoitaineid, kuna uus mullasegu sisaldab juba piisavalt vajalikke elemente. Lase taimel kõigepealt keskenduda juurdumisele. Alusta väetamisega alles siis, kui näed selgeid uue kasvu märke, näiteks uue lehe ilmumist. See on kindel märk, et taim on edukalt juurdunud ja valmis aktiivselt kasvama. Alusta lahjendatud väetiselahusega, et vältida noorte juurte põletamist.

Ole kannatlik. Iga taim kohaneb omas tempos. Mõni võib näidata uut kasvu juba paari nädalaga, teisel võib kuluda kauem. Sel perioodil on oluline vältida taime liigset liigutamist või hooldusrutiini muutmist. Stabiilsed tingimused aitavad taimel kõige kiiremini taastuda ja oma energia uude kasvu suunata. Nõuetekohase hooldusega kasvavad noored amatsooniliiliad tugevateks ja terveteks taimedeks, mis rõõmustavad sind tulevikus oma kauni lehestiku ja õitega.

Seemnetest paljundamine

Kuigi amatsooniliilia paljundamine seemnetest on võimalik, on see meetod märksa keerulisem ja aeganõudvam kui jagamine ning seda kasutavad peamiselt professionaalsed aednikud ja aretajad uute sortide loomiseks. Protsess algab õite käsitsi tolmeldamisega. Selleks tuleb küpse lille tolmukapeadelt koguda õietolmu ja kanda see teise lille emakasuudmele. Eduka tolmlemise korral hakkab õie alge paisuma ja areneb viljaks, mis sisaldab seemneid.

Seemnete valmimine võtab mitu kuud. Valminud vili muutub kollakaks ja pehmeks ning selle sees on tavaliselt mõned mustad, läikivad seemned. Korja seemned kohe pärast vilja valmimist, kuna nende idanevus väheneb kiiresti. Parimate tulemuste saavutamiseks tuleks seemned külvata võimalikult värskelt. Külvamiseks valmista ette madal anum steriilse, niiske ja kerge külvimullaga, näiteks segu turbast ja perliidist.

Külva seemned mulla pinnale ja kata need vaid õhukese mullakihiga või suru kergelt mulla sisse. Hoia külv niiske, kuid mitte märg, ning kata anum klaasi või kilega, et tekitada kõrge õhuniiskusega minikasvuhoone. Aseta anum sooja, umbes 22–25 kraadisesse ja valgesse, kuid otsese päikese eest varjatud kohta. Idanemine võib olla ebaühtlane ja võtta aega mõnest nädalast mitme kuuni, seega varu kannatust.

Pärast tärkamist on noored seemikud väga õrnad ja vajavad hoolikat hoolt. Kui nad on piisavalt suured, et neid käsitseda, pikeeri nad ettevaatlikult väikestesse individuaalsetesse pottidesse. Noorte taimede kasvatamine seemnest kuni õitsemiseani on pikk protsess, mis võib võtta aega kolm kuni viis aastat. See meetod pakub aga suurt rahuldust neile, kes on pühendunud ja soovivad kogeda taime kogu elutsüklit alates seemnest.

_{📷: Flickr / Szerző: 阿橋花譜 HQ Flower Guide / Licence: CC BY-SA 2.0}