Sulgvõha istutamine ja paljundamine

Sulgvõha istutamine ja paljundamine on üllatavalt lihtsad protsessid, mis võimaldavad sul oma taimekollektsiooni laiendada või sõpradele rohelisi kingitusi teha. Kuna tegemist on erakordselt vastupidava taimega, andestab see ka väiksemaid vigu, mis teeb sellest ideaalse katseobjekti algajale aednikule. Eduka istutamise ja paljundamise võti peitub õige mullasegu valimises, kannatlikkuses ja mõningate põhitõdede tundmises. Oluline on mõista, et sulgvõha kasvatab maa all risoome, mis on nii taime energiavaru kui ka paljundamise alus, ning nende õige käsitlemine tagab edu.

Uue sulgvõha istutamisel, olgu see siis poest ostetud või kingituseks saadud, on esmatähtis tagada talle parimad starditingimused. See algab õige suuruse ja tüübiga poti valikust. Pott peaks olema vaid veidi suurem taime juurepallist, kuna sulgvõha eelistab kergelt kitsaid tingimusi. Liiga suures potis püsib muld kauem niiske, mis suurendab drastiliselt juuremädaniku ohtu. Veendu, et poti põhjas on kindlasti üks või mitu drenaažiauku, et liigne vesi saaks vabalt ära voolata. Materjali osas on hea valik terrakotapott, kuna see on poorne ja laseb mullal kiiremini kuivada.

Paljundamine on suurepärane viis saada ühest taimest mitu. Sulgvõha puhul on kaks peamist ja levinumat paljundusmeetodit: taime jagamine ja lehepistikute tegemine. Jagamine on kiirem ja kindlam meetod, mis sobib hästi suurematele, väljakujunenud taimedele. Lehepistikutega paljundamine on aeganõudvam protsess, mis nõuab rohkem kannatlikkust, kuid võimaldab saada potentsiaalselt kümneid uusi taimi isegi ühestainsast lehest. Mõlemad meetodid on lihtsad ja pakuvad suurt eduelamust, kui näed uute taimede tärkamist.

Sõltumata sellest, kas istutad uut taime või paljundad olemasolevat, on hügieen oluline. Kasuta alati puhtaid potte ja teravaid, desinfitseeritud lõikeriistu (nuga või käärid). See aitab vältida haiguste ja bakterite levikut, mis võivad kahjustada nii emataime kui ka uusi istikuid. Enne tööle asumist valmista ette kõik vajalik: sobiv muld, potid, kergkruus drenaažiks ja lõikeriistad. Korralik ettevalmistus teeb protsessi sujuvamaks ja nauditavamaks ning suurendab oluliselt õnnestumise tõenäosust.

Õige istutussegu valimine

Sulgvõha kõige olulisem vajadus on suurepärane drenaaž, et vältida selle suurimat vaenlast – juuremädanikku. Seetõttu on tavaline potimuld täiesti sobimatu, kuna see on liiga tihe, hoiab endas liigselt vett ja ei lase juurtel piisavalt hingata. Ideaalne mullasegu peab olema kerge, õhuline ja kiiresti kuivav. See tagab, et isegi pärast põhjalikku kastmist ei jää juured pikaks ajaks vette seisma. Õige muld on investeering sinu taime pikaajalisse tervisesse ja heaolusse.

Lihtsaim viis sobiva istutussegu saamiseks on osta poest valmis kaktustele ja sukulentidele mõeldud mullasegu. Need segud on spetsiaalselt välja töötatud taimedele, mis vajavad head drenaaži ja taluvad kuivust. Need sisaldavad tavaliselt turba, liiva, perliidi ja muude komponentide segu, mis tagab optimaalse õhu- ja veerežiimi. See on mugav ja lollikindel lahendus eriti neile, kes ei soovi ise hakata erinevaid komponente segama. Vali tuntud tootja kvaliteetne segu, et olla kindel selle koostises.

Kui soovid aga ise segu kokku segada, et seda täpselt oma taime vajadustele kohandada, on see samuti suurepärane võimalus. Hea retsepti aluseks on üks osa kvaliteetset toalillemulda, üks osa perliiti või pimsskivi ja üks osa jämedat liiva või peenikest kergkruusa. Perliit ja pimsskivi muudavad segu kergemaks ja õhulisemaks, parandades oluliselt drenaaži. Liiv aitab samuti vett kiiremini ära juhtida. Võid lisada segule ka veidi orhideemulda (koosneb peamiselt puukoorest), et struktuuri veelgi parandada.

Enne istutamist veendu, et kõik komponendid on hästi läbi segatud. Aseta poti põhja õhuke kiht kergkruusa või potikilde, et vältida drenaažiaukude ummistumist mullaga. See samm ei ole küll alati hädavajalik, kui kasutad väga head drenaažiga mulda, kuid see annab lisakindluse. Pea meeles, et sulgvõha juured ja risoomid on tundlikud liigniiskuse suhtes, seega on parem karta kui kahetseda ja panustada maksimaalselt heale drenaažile.

Sulgvõha istutamise sammud

Enne uue sulgvõha potti panemist on oluline see ettevaatlikult vanast, sageli poe plastikpotist, eemaldada. Pigista õrnalt poti külgi, et muld ja juured seintest lahti pääseksid. Kalluta pott külili ja libista taim ettevaatlikult välja, hoides kinni juurepalli ülemisest osast, mitte lehtedest või vartest. Kui taim on tihedalt kinni, võid poti servale koputada või vajadusel poti lahti lõigata. Väldi juurte jõuga rebimist, kuna see võib taime kahjustada.

Pärast taime potist eemaldamist uuri hoolikalt selle juuri ja risoome. Raputa õrnalt lahti liigne vana muld, et saaksid juurestiku seisukorda paremini hinnata. Terved risoomid on kõvad ja prinkad, kartulitaolised. Terved juured on heledad ja tugevad. Eemalda terava ja steriilse noa või kääridega kõik pehmed, pruunid või mustad (mädanenud) risoomi- ja juureosad. See on oluline samm, et vältida haiguse levikut uude mulda.

Nüüd on aeg taim uude potti istutada. Täida eelnevalt valitud drenaažiaukudega pott umbes kolmandiku ulatuses värske, hästi dreneeriva mullaseguga. Aseta taim poti keskele, hoides seda soovitud kõrgusel. Risoomide ülemine osa peaks jääma veidi allapoole poti serva. Hakka seejärel lisama mulda ümber juurepalli, täites tühimikud. Suru mulda kergelt sõrmedega kinni, et eemaldada õhutaskud, kuid ära tambi seda liiga tihedaks.

Pärast istutamist kasta taime kergelt, et muld niiskuks ja asuks tihedalt ümber juurte. Ära uputa taime üle, kuna juured on ümberistutamisest veel stressis ja vastuvõtlikud mädanikule. Aseta taim eredasse, kuid kaudse valgusega kohta ja väldi väetamist vähemalt kuu aega. Lase mullal enne järgmist kastmist peaaegu täielikult läbi kuivada. See annab taimele aega uues keskkonnas kohaneda ja uusi juuri kasvatama hakata.

Paljundamine lehepistikutega

Lehepistikutega paljundamine on põnev, kuigi aeganõudev viis oma sulgvõha kollektsiooni kasvatamiseks. Alustuseks vali emataimelt terve, küps ja kahjustusteta leht. Lehe all mõeldakse tervet lehevart koos selle küljes olevate väikeste lehekestega. Lõika leht terava ja desinfitseeritud noaga võimalikult risoomi lähedalt ära. Mida rohkem varreosa lehele kaasa jääb, seda parem. Mõned aednikud eelistavad kasutada ka üksikuid lehekesi, kuid tervest lehest areneb tavaliselt tugevam uus taim.

Pärast lehe lõikamist on kaks peamist võimalust selle juurutamiseks: vees või otse mullas. Vees juurutamine on visuaalselt huvitav, kuna näed juurte ja hiljem ka väikese risoomi teket. Aseta lehevarre alumine ots mõne sentimeetri sügavusele veega täidetud klaasi või vaasi. Aseta see valgusküllasesse kohta ja vaheta vett umbes kord nädalas, et vältida bakterite teket. Ole kannatlik, sest juurte ja risoomi moodustumine võib võtta mitu kuud.

Mullas juurutamine on teine levinud meetod. Pärast lehe lõikamist lase lõikepinnal paar tundi kuni päev kuivada, et vältida mädanemist. Seejärel torka lehevarre alumine ots umbes 2-3 sentimeetri sügavusele kergelt niiskesse, hästi dreneerivasse mulda, näiteks kaktusemulda. Võid potti ja pistikut hoida kilekoti all, et luua niiskem keskkond, kuid ära unusta seda regulaarselt tuulutada. Hoia muld kergelt niiske, kuid mitte läbimärg, ja oota. Ka sel meetodil kulub risoomi ja uute võrsete tekkeks mitu kuud kuni aasta.

Kõige olulisem märksõna lehepistikutega paljundamisel on kannatlikkus. Protsess on väga aeglane. Esmalt areneb lõikepinna alla väike mugulataoline risoom, mis talletab energiat. Alles siis, kui see risoom on piisavalt suureks kasvanud, hakkab sellest kasvama uus leht. See võib võtta aega kuus kuud kuni isegi üle aasta. Ära heida meelt, kui pealtnäha midagi ei toimu – seni kuni leht on roheline ja terve, toimub tegevus mulla all.

Paljundamine jagamise teel

Sulgvõha jagamine on kõige kiirem ja kindlam viis uute taimede saamiseks, mis sobib eriti hästi suurtele ja tihedatele puhmastele. Parim aeg selleks on kevadel või suvel ümberistutamise käigus. See meetod on vähem stressirohke taimele, kuna uutel taimedel on kohe olemas väljakujunenud juurestik ja risoomid. Jagamine annab koheselt tulemuseks proportsionaalsed ja elujõulised uued taimed, mis jätkavad kasvamist peaaegu ilma pausita.

Alustuseks eemalda emataim ettevaatlikult potist, nagu teeksid seda tavalise ümberistutamise puhul. Puhasta juured ja risoomid õrnalt vanast mullast, et näeksid selgelt, kust on kõige parem taime jagada. Otsi loomulikke jaotuskohti risoomide vahel. Eesmärk on jagada taim osadeks nii, et igale osale jääks vähemalt üks või kaks lehte ja terve, tugev risoom koos juurtega. Mida suurema risoomi ja juurestikuga osa uuele taimele jääb, seda kiiremini ta kohaneb ja kasvama hakkab.

Kui oled leidnud sobivad jaotuskohad, kasuta risoomide läbilõikamiseks teravat ja puhast nuga. Mõnikord on võimalik taime ka kätega õrnalt lahti murda, kuid nuga tagab puhtama lõikepinna ja vähendab kahjustusi. Ära karda risoomi lõigata – taim on vastupidav ja paraneb sellest kiiresti. Püüa teha võimalikult vähe lõikeid, et säilitada võimalikult palju terveid juuri ja risoomi pinda igal uuel taimel.

Pärast jagamist istuta iga uus osa omaette potti, kasutades värsket ja hästi dreneerivat mulda. Vali poti suurus vastavalt taimeosa suurusele, järgides reeglit, et pott peaks olema vaid veidi suurem kui juurepall. Kasta taimi pärast istutamist kergelt ja aseta need mõneks nädalaks kaudse valgusega kohta, et anda neile aega taastumiseks. Peagi näed, et uued taimed on kenasti kohanenud ja jätkavad oma kasvu sama jõudsalt kui emataim.