Madala mandlipuu lõikamine ja tagasilõikus

Madala mandlipuu regulaarne ja oskuslik lõikamine on üks olulisemaid hooldusvõtteid, mis tagab taime tervise, kauni kuju ja mis kõige tähtsam – rikkaliku ning iga-aastase õitsemise. Paljud aednikud pelgavad kääridega taimele läheneda, kartes talle liiga teha, kuid tegelikkuses on lõikamata jätmine pikas perspektiivis palju kahjulikum. Lõikamine on justkui dialoog taimega, mille kaudu suuname tema kasvu, eemaldame vana ja elujõuetu ning teeme ruumi uuele ja tugevale. Korralikult hooldatud ja lõigatud põõsas on kompaktne, õhuline ja täis elujõudu, pakkudes kevadel hingematvat vaatepilti. Selles artiklis selgitame, miks, millal ja kuidas madalat mandlipuud lõigata, et saavutada parim võimalik tulemus.

Lõikamise peamine eesmärk on säilitada taime elujõud ja soodustada uute, õitsvate okste teket. Madal mandlipuu õitseb eelmise aasta võrsetel, mis tähendab, et selleks, et järgmisel kevadel oleks rikkalikult õisi, peab taim suve jooksul kasvatama piisavalt uusi ja tugevaid oksi. Lõikamine stimuleeribki just selliste uute võrsete kasvu. Ilma lõikamata muutub põõsas kiiresti tihedaks, risuseks ja vanad oksad hakkavad domineerima, mille tulemusena väheneb õitsemine ja taim muutub vastuvõtlikumaks haigustele.

Lõikamine aitab ka ennetada haigusi. Eemaldades kuivanud, vigastatud ja risti-rästi kasvavad oksad, parandame õhuringlust ja valguse pääsu võra sisemusse. Hea ventilatsioon aitab lehestikul pärast vihma kiiremini kuivada, vähendades seega seenhaiguste, näiteks monilioosi ja jahukaste, arenguks soodsaid tingimusi. Samuti on sanitaarlõikus oluline haiguste leviku peatamiseks, kuna haigustekitajad võivad talvituda just surnud või kahjustatud taimekudedes.

Lisaks tervisele ja õitsemisele on lõikamisel ka esteetiline eesmärk. Regulaarse lõikusega saame kujundada põõsale kauni ja harmoonilise kuju, hoida selle suurust kontrolli all ning integreerida ta paremini aia üldisesse kujundusse. Olgu eesmärgiks siis sanitaarne puhastus, kuju andmine või taime noorendamine, õige tehnika ja ajastus on eduka lõikuse võtmeks.

Lõikamise eesmärgid ja ajastus

Madala mandlipuu lõikamisel on kolm peamist eesmärki: sanitaarne, kujundav ja noorendav lõikus. Sanitaarlõikuse eesmärk on eemaldada kõik surnud, haiged, murdunud või muul moel kahjustatud oksad. See on kõige elementaarsem lõikusviis, mida võib teha igal ajal aastas, kui märkad kahjustatud oksa. Regulaarne sanitaarlõikus on taime tervise seisukohalt ülioluline, kuna see takistab haiguste levikut ja parandab taime üldist seisukorda.

Kujunduslõikuse eesmärk on anda põõsale soovitud kuju ja hoida seda õhulisena. See hõlmab võra sisse kasvavate, üksteist hõõruvate või liiga tihedalt paiknevate okste eemaldamist. See parandab valguse ja õhu liikumist võras, mis omakorda soodustab ühtlasemat õitsemist ja vähendab haiguste riski. Kujunduslõikust tehakse tavaliselt koos peamise hoolduslõikusega.

Noorenduslõikuse eesmärk on taastada vana, risustunud ja vähe õitsva põõsa elujõud. See on radikaalsem lõikus, mille käigus eemaldatakse suur osa vanadest okstest, et stimuleerida uute, elujõuliste võrsete kasvu põõsa aluselt. Noorenduslõikust tehakse tavaliselt vanematele taimedele iga 3–5 aasta tagant.

Kõige olulisem küsimus on aga ajastus. Kuna madal mandlipuu õitseb eelmise aasta võrsetel, on absoluutselt vale aeg lõikamiseks sügis, talv või varakevad enne õitsemist. Sel ajal lõigates lõikaksid maha just need oksad, mis kannavad õiepungi. Seega on ainus õige aeg madala mandlipuu tugevamaks hoolduslõikuseks kohe pärast õitsemise lõppu. See annab taimele terve suve aega kasvatada uusi võrseid, mis jõuavad piisavalt küpseda ja moodustada järgmise aasta õiepungad.

Kujunduslõikus ja hoolduslõikus

Peamine iga-aastane lõikus, mida madal mandlipuu vajab, on hoolduslõikus, mis tehakse kohe pärast õitsemist, tavaliselt mais või juuni alguses. Esimene samm on eemaldada kõik äsja õitsenud oksad, lõigates need tagasi umbes ühe kolmandiku kuni poole võrra. Lõige tuleks teha terve, väljapoole suunatud punga või lehe kohalt. See soodustab uinuvatest pungadest uute, tugevate võrsete kasvu, mis kannavad järgmisel aastal õisi.

Pärast õitsenud okste tagasilõikamist on aeg teha põhjalikum harvendus. Vaata põõsas hoolikalt üle ja eemalda kõik nõrgad, peenikesed ja vales suunas (näiteks võra sisse) kasvavad oksad. Samuti eemalda oksad, mis ristuvad teiste okstega või hõõruvad nende vastu. Eesmärk on luua avatud ja õhuline võra, kus igal oksal on piisavalt ruumi ja valgust. Sellised oksad lõigatakse ära otse nende lähtekohast.

Lõikamisel kasuta alati teravaid ja puhtaid tööriistu. Nürid käärid muljuvad oksi ja tekitavad sakilisi haavu, mis paranevad aeglaselt ja on vastuvõtlikud haigustele. Puhasta oma lõikeriistad enne kasutamist ja ka taimelt taimele liikudes, näiteks piirituse või spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga, et vältida võimalike haiguste edasikandmist. Suuremate okste eemaldamisel kasuta oksasaagi, et saavutada puhas ja sile lõikepind.

Hoolduslõikuse käigus tuleks eemaldada ka kõik juurevõsud, mis võivad tekkida põõsa aluselt, eriti kui tegemist on poogitud taimega. Need võsud kasvavad alusest, mitte sordiosast, ja kui neil lasta kasvada, võivad nad sordiosa välja kurnata. Lõika juurevõsud ära nii maapinna lähedalt kui võimalik. Regulaarne ja korrektne hoolduslõikus tagab, et sinu mandlipuu püsib aastaid kaunis ja õiterohke.

Noorenduslõikuse tehnikad

Aja jooksul võib madala mandlipuu põõsas muutuda tihedaks, vanad oksad puituvad ja õitsemine väheneb, koondudes vaid nooremate okste tippudesse. See on märk sellest, et taim vajab noorenduslõikust. Noorenduslõikust saab teha kahel viisil: järk-järgult mitme aasta jooksul või radikaalselt ühe korraga. Mõlemal juhul on parim aeg lõikamiseks varakevadel, enne kasvuperioodi algust, kui taim on veel puhkeseisundis. Erinevalt hoolduslõikusest ohverdatakse siin teadlikult ühe aasta õitsemine taime pikaajalise elujõu nimel.

Järk-järguline noorendamine on leebem meetod. Selle käigus eemaldatakse esimesel aastal umbes kolmandik vanimatest ja jämedamatest okstest, lõigates need maha maapinna lähedalt. See stimuleerib uute võrsete kasvu põõsa aluselt. Järgmisel aastal eemaldatakse taas kolmandik allesjäänud vanadest okstest ja nii edasi, kuni 2-3 aasta jooksul on kogu põõsas uuenenud. See meetod võimaldab taimel igal aastal siiski mõnevõrra õitseda ja ei tekita talle nii suurt stressi.

Radikaalne noorenduslõikus ehk maani maha lõikamine on drastilisem meede, mida kasutatakse väga vanade ja hooletusse jäetud põõsaste puhul. Selle käigus lõigatakse varakevadel kõik põõsa oksad tagasi umbes 10-15 sentimeetri kõrgusele maapinnast. Kuigi see tundub julm, reageerib terve juurestikuga taim sellele tavaliselt väga jõuliselt, kasvatades suve jooksul hulgaliselt uusi võrseid. See meetod annab taimele täiesti uue alguse.

Pärast radikaalset noorenduslõikust tuleb suve jooksul uusi võrseid harvendada. Jäta alles 5-7 kõige tugevamat ja parema paigutusega võrset, mis hakkavad moodustama uut põõsast. Ülejäänud nõrgemad ja tihedalt kasvavad võrsed eemalda. Järgnevatel aastatel jätka tavapärase hooldus- ja kujunduslõikusega, et suunata uue põõsa kasvu ja tagada selle tervis ning rikkalik õitsemine tulevikus.

📷  Le.Loup.Gris, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons