Hosta haigused ja kahjurid

Hostad on tuntud oma vastupidavuse ja vähenõudlikkuse poolest, kuid isegi need tugevad taimed ei ole täielikult immuunsed haiguste ja kahjurite rünnakutele. Kuigi enamik probleeme on pigem kosmeetilist laadi ega ohusta taime elu, võivad mõned haigused ja kahjurid põhjustada tõsist kahju, kui neid õigeaegselt ei märgata ega tõrjuta. Aedniku jaoks on oluline osata ära tunda levinumaid probleeme, mõista nende tekkepõhjuseid ja teada, kuidas nendega võidelda. Ennetamine on alati parim strateegia, mis hõlmab tervete taimede valimist, õigete kasvutingimuste loomist ja hea aiahügieeni järgimist. Selles artiklis anname ülevaate kõige sagedasematest hostasid kimbutavatest haigustest ja kahjuritest ning pakume lahendusi nende ennetamiseks ja tõrjeks.

Kõige kurikuulsamad hostade vaenlased on kahtlemata teod ja nälkjad. Need limused on eriti aktiivsed niiske ja jaheda ilmaga ning suudavad lühikese ajaga hostade lehtedesse jätta inetuid, ebakorrapäraseid auke. Nende tegevuse tagajärjel muutuvad kaunid lehed justkui sõelapõhjaks. Kuigi teokahjustused harva tapavad taime, rikuvad need oluliselt selle dekoratiivset väärtust. Seetõttu on pidev võitlus tigude ja nälkjatega paljude hostakasvatajate jaoks iga-aastane rutiin.

Lisaks tigudele võivad hostasid kahjustada ka mitmesugused putukad, näiteks lehetäid ja kilptäid, kuigi need on harvemad probleemid. Palju tõsisem oht on aga viirusnakkused, millest tuntuim on Hosta Viirus X (HVX). See viirus on ravimatu ja levib nakatunud taimemahla kaudu, peamiselt saastunud aiatööriistade abil. HVX sümptomid võivad olla väga varieeruvad, alates värvimuutustest kuni lehtede deformeerumiseni, mis teeb selle diagnoosimise keeruliseks.

Seenhaigused, nagu antraknoos ja juuremädanik, tekivad tavaliselt liigniisketes ja halbades kasvutingimustes. Antraknoos põhjustab lehtedele tumedaid laike, samas kui juuremädanik, nagu nimigi ütleb, kahjustab taime juuri, põhjustades kogu taime närbumist ja hukkumist. Hea õhuringluse tagamine taimede ümber ja õigete kastmisvõtete kasutamine on parim viis nende haiguste ennetamiseks. Terve ja tugev taim suudab paljudele probleemidele paremini vastu seista.

Levinumad kahjurid: teod ja nälkjad

Teod ja nälkjad on hostakasvatajate peamine mureallikas. Nad on öise eluviisiga, peitudes päeval niisketesse ja varjulistesse kohtadesse ning tulles öösel välja toituma. Nende lemmiktoiduks on noored ja õrnad hostalehed, millesse nad närivad ebakorrapäraseid auke, jättes maha iseloomuliku limase raja. Mõned õhukeselehelised sordid on neile eriti vastuvõtlikud, samas kui paksemate, vahakihiga kaetud lehtedega sordid (nn “slug-resistant”) on mõnevõrra vastupidavamad.

Võitlus tigude ja nälkjatega nõuab järjepidevust ja sageli mitme meetodi kombineerimist. Üks tõhusamaid, kuigi aeganõudvamaid meetodeid, on nende käsitsi korjamine. Parim aeg selleks on varahommikul, hilisõhtul või pärast vihma, mil nad on kõige aktiivsemad. Korjatud kahjurid võib hävitada või viia aiast kaugele eemale. See meetod on keskkonnasõbralik ja regulaarselt tehes aitab populatsiooni kontrolli all hoida.

Teine populaarne meetod on lõksude kasutamine. Õllelõksud on klassikaline lahendus: kaeva maasse tops nii, et selle serv jääks maapinnaga tasa, ja vala sinna paar sentimeetrit õlut. Teod ja nälkjad meelitatakse lõhnast ligi ja upuvad vedelikku. Lõkse tuleb regulaarselt tühjendada ja uuesti täita. Samuti on olemas mitmesuguseid kaubanduslikke teotõrjevahendeid, sealhulgas rauafosfaadil põhinevaid graanuleid, mis on lemmikloomadele ja teistele metsloomadele ohutumad kui vanemad, metaldehüüdi sisaldavad tooted.

Ennetavate meetmete hulka kuulub aia korrashoid. Eemalda taimede ümbert praht, vanad lehed ja lauajupid, mis võiksid pakkuda tigudele peidupaiku. Barjääride loomine taimede ümber võib samuti aidata. Teravad materjalid nagu purustatud munakoored, diatomiitmuld või isegi vaskteip võivad takistada tigude liikumist, kuna neile ei meeldi üle teravate või ärritavate pindade roomata.

Hosta viirus X (HVX) ja teised viirused

Hosta Viirus X (HVX) on kõige tõsisem ja kardetum haigus, mis võib hostasid tabada. See on viirus, millele ei ole ravi, ja nakatunud taim tuleb hävitada, et vältida haiguse edasist levikut. HVX levib peamiselt mehaaniliselt, nakatunud taimemahla kaudu. Kõige tavalisem levikuviis on saastunud aiatööriistade, nagu käärid, noad või labidad, kasutamine. Viirus võib levida ka siis, kui jagatakse nakatunud taime.

HVX sümptomid võivad olla väga erinevad ja sõltuvad hosta sordist, mis teeb diagnoosimise sageli keeruliseks. Levinumad tunnused on lehtede värvimuutused, näiteks tintjas verejooks mööda leheroodusid, laigulisus, mosaiiksed mustrid või ebaühtlane värvumine. Lehed võivad olla ka kortsus, deformeerunud, kidurad või rabedad. Mõnikord ei pruugi sümptomid olla selgelt nähtavad või võivad ilmuda alles mitu aastat pärast nakatumist.

Kuna ravi puudub, on ennetamine ainus viis oma taimi kaitsta. Osta hostasid alati usaldusväärsetelt müüjatelt ja puukoolidelt, kes testivad oma taimi HVX suhtes. Enne uue taime istutamist oma aeda hoia seda mõnda aega karantiinis ja jälgi haigustunnuste suhtes. Kõige olulisem ennetusmeede on aga aiatööriistade desinfitseerimine. Pärast iga taime lõikamist või jagamist puhasta oma tööriistad hoolikalt, kasutades näiteks 10% valgendi lahust või desinfitseerivat vahendit.

Kui kahtlustad, et mõni sinu hosta on nakatunud HVX-i, on oluline tegutseda kiiresti. Kaeva kogu taim koos juurtega välja ja hävita see, eelistatavalt põletades või pannes prügikotti ja visates olmeprügi hulka. Ära kunagi pane nakatunud taime komposti! Pärast taime eemaldamist desinfitseeri hoolikalt kõik tööriistad, mida kasutasid. Samale kohale ei tohiks mitu aastat uut hostat istutada, kuna viirus võib mullas püsida taimejäänustes.

Seenhaigused: antraknoos ja juuremädanik

Antraknoos on seenhaigus, mis põhjustab hostade lehtedele suuri, ebakorrapäraseid laike. Laigud on tavaliselt heledad, pruunikad või hallikad ning neil on tume, selgelt eristuv äär. Haigus areneb eriti hästi soojades ja niisketes tingimustes. Kuigi antraknoos rikub lehtede välimust, ei ole see taimele tavaliselt eluohtlik. Tõrjeks eemalda ja hävita kõik nakatunud lehed kohe, kui neid märkad, et vältida haiguse levikut.

Parim viis antraknoosi ennetamiseks on tagada hea õhuringlus taimede ümber, vältides liiga tihedat istutust. Kasta hostasid hommikuti ja suuna vesi otse juurtele, vältides lehtede niisutamist. Kui haigus on korduv probleem, võib ennetava meetmena kasutada fungitsiidipritsimist kevadel, kui lehed hakkavad lahti rulluma. Korista sügisel hoolikalt ära kõik langenud hostalehed, kuna seen võib neis talvituda.

Juure- ja kroonimädanik on palju tõsisemad seenhaigused, mis võivad taime tappa. Neid põhjustavad mullas elavad seened, mis ründavad taime juuri ja krooni (osa, kus lehed ja juured ühinevad). Peamine riskitegur on liigniiskus ja halb drenaaž. Sümptomiteks on lehtede kollaseks muutumine, närbumine, kasvupeetus ja lõpuks kogu taime hukkumine. Kahjustatud juured on tumedad, pehmed ja pudrused.

Juuremädaniku ennetamine on kriitilise tähtsusega, kuna ravi on peaaegu võimatu. Istuta hostad alati hea drenaažiga mulda. Kui muld on raske ja savine, paranda seda komposti ja liivaga. Väldi liigset kastmist ja ära istuta hostasid liiga sügavale – taime kroon peab jääma mullapinnaga tasa. Kui avastad juuremädanikuga taime, kaeva see välja ja hävita. Ära istuta samale kohale uut hostat, kuna haigustekitajad jäävad mulda.

Muud probleemid: päikesepõletus ja füsioloogilised kahjustused

Mitte kõik hostade lehtede kahjustused ei ole põhjustatud haigustest või kahjuritest. Üks levinumaid probleeme on päikesepõletus, mis tekib siis, kui taim saab liiga palju otsest ja intensiivset päikesevalgust, eriti keskpäeval. Päikesepõletuse tunnusteks on valged või kollakad laigud lehtedel ning pruunid, kuivad ja rabedad leheservad. Siniste lehtedega sordid on eriti tundlikud, kuna päike sulatab nende kaitsva vahakihi ja muudab lehed roheliseks.

Päikesepõletuse vältimiseks on ainus lahendus valida hostadele sobiv kasvukoht, mis pakub kaitset kuuma pärastlõunapäikese eest. Kui taim on juba istutatud liiga päikeselisse kohta ja kannatab põletuse all, kaalu selle ümberistutamist varjulisemasse asukohta sügisel või varakevadel. Piisava niiskuse tagamine aitab taimel päikesestressiga paremini toime tulla, kuid see ei asenda varjulist kasvukohta.

Külmakahjustused on veel üks füsioloogiline probleem, mis võib hostasid tabada. Hiliskevadised öökülmad võivad kahjustada juba tärganud noori lehti, muutes need pehmeks, vesiseks ja hiljem mustaks. Kahjustunud lehed tuleks eemaldada; tavaliselt kasvatab taim uued lehed, kuigi puhmik võib sel hooajal jääda veidi väiksemaks. Külmaohu ennetamiseks võib noori võrseid ööseks katta katteloori või ämbriga.

Lisaks võivad hostade lehti kahjustada ka mehaanilised vigastused, näiteks rahe, tugev tuul, muruniiduki jõhv või lihtsalt peale astumine. Need kahjustused on tavaliselt äratuntavad oma rebenenud ja korrapäratu kuju järgi. Kuigi need rikuvad taime välimust, ei ole need ohtlikud. Kahjustatud lehed võib soovi korral ära lõigata, et säilitada taime esteetiline ilu.