Aasia tulika istutamine on protsess, mis nõuab täpsust ja kannatlikkust, kuid tulemus on kahtlemata vaeva väärt. Edukas algus sõltub suuresti mugulate õigest ettevalmistamisest ja õigest ajastusest vastavalt kohalikele oludele. Kuna tegemist on taimedega, mis kasvavad mugulatest, on nende paljundamine ja kasvama panemine mõnevõrra erinev tavalistest seemnetest. Selles artiklis käsitleme põhjalikult kõiki samme, mis on vajalikud tulikate edukaks istutamiseks ja nende arvukuse suurendamiseks.

Mugulate ettevalmistamine ja leotamine

Enne mugulate mulda panemist on soovitatav neid eelnevalt leotada, et äratada nad puhkeolekust. Kuivad mugulad meenutavad sageli kokkutõmbunud käbisid või küüniseid ning vajavad niiskust, et rakud saaksid paisuda. Leotamine peaks kestma tavaliselt kolm kuni neli tundi leiges vees. Liiga pikk leotamine võib aga põhjustada hapnikupuudust ja soodustada mädanemist, seega ole ettevaatlik.

Vette võib lisada ka leebet fungitsiidi või looduslikku stimulaatorit, mis kaitseb mugulat esimestel päevadel. Pärast leotamist märkad, et mugulad on muutunud tunduvalt suuremaks ja elastsemaks. See on selge märk sellest, et nad on valmis juurdumiseks ja kasvama hakkamiseks. Püüa istutada mugulad kohe pärast leotamist, et vältida nende uuesti kuivamist.

Mõned aednikud eelistavad kasutada “eelkasvatamise” meetodit, asetades leotatud mugulad niiskesse kasti. See tähendab mugulate asetamist kerge mullakihi või turbasambla peale jahedas kohas umbes kümneks päevaks. Selle aja jooksul hakkavad tekkima esimesed valged juurekesed, mis annab taimele edumaa. See meetod on eriti kasulik piirkondades, kus kevad on lühike ja kuumeneb kiiresti.

Oluline on jälgida, et mugulad asetataks mulda õigetpidi, ehk “küünised” suunaga allapoole. See on levinud viga, mis võib põhjustada taime hukkumise või väga hilise tärkamise. Mugula ülemine osa, kust hakkavad kasvama võrsed, on tavaliselt lamedam ja karedam. Kui sa pole kindel, siis külili asetamine on ohutum valik kui täiesti tagurpidi istutamine.

Istutamise tehnika ja sügavus

Istutussügavus on aasia tulika puhul üks kriitilisemaid tegureid, mis mõjutab tärkamist. Rusikareegel on istutada mugulad umbes viie kuni seitsme sentimeetri sügavusele. Liiga sügavale istutatud mugulad võivad kulutada liigselt energiat maapinnale jõudmiseks ja hiljem õitseda. Samas liiga pinnapealne istutus võib jätta juured kaitseta temperatuurikõikumiste ja kuivuse eest.

Muld peab olema enne istutamist hästi ette valmistatud ja kobedaks muudetud. Kaeva auk piisavalt lai, et mugul saaks seal vabalt asetseb ilma küüniseid murdmata. Pärast mugula asetamist kata see ettevaatlikult mullaga ja vajuta kergelt kinni, et eemaldada õhutaskud. Kohene kerge kastmine aitab mullal mugula ümber tiheneda ja käivitab juurdumisprotsessi.

Vahekaugus taimede vahel peaks olema piisav, et tagada hea õhuringlus ja vältida haigusi. Peenras kasvatamisel on soovitatav jätta mugulate vahele vähemalt kümme kuni viisteist sentimeetrit. Pottidesse istutades võib asetada mugulad veidi tihedamalt, kuid mitte üksteise vastu puutuma. Pidage meeles, et iga mugul kasvatab lopsaka lehepuhma, mis vajab ruumi laienemiseks.

Märgistamine on väga kasulik, eriti kui istutad erinevaid värve või sorte samasse peenrasse. Tulikate tärkamine võib võtta aega, ning ilma märgistuseta võid kogemata koha üle kaevata. Kasuta ilmastikukindlaid silte, kuhu on märgitud sordi nimi ja istutamise kuupäev. See aitab sul hiljem jälgida taimede arengut ja teha märkmeid järgmiseks hooajaks.

Paljundamine jagamise teel

Aasia tulika kõige tavalisem paljundusviis on mugulate jagamine, mida tehakse pärast puhkeperioodi lõppu. Kui taimed on suve lõpus kuivanud ja mugulad üles kaevatud, märkad sageli, et algne mugul on kasvatanud tütarmugulaid. Need võib ettevaatlikult üksteisest eraldada, jälgides, et igal osal oleks oma kasvupunkt. See on lihtne ja tõhus viis oma lillekollektsiooni suurendamiseks ilma uusi taimi ostmata.

Jagamine peaks toimuma siis, kui mugulad on täiesti kuivad ja puhastatud mullast. Kasuta vajadusel teravat ja puhast nuga, et vältida kudede muljumist ja haiguste levikut. Iga jaotatud osa peab olema piisavalt suur, et tal oleks piisavalt varuaineid iseseisvaks kasvuks. Väga väikesed mugulad ei pruugi esimesel aastal õitseda, vaid vajavad aega kosumiseks.

Pärast jagamist on soovitatav lasta lõikekohtadel paar päeva kuivada ja armistuda. See hoiab ära seente ja bakterite sissetungi mulla kaudu pärast istutamist. Võid lõikekohti töödelda ka purustatud söega, mis toimib loodusliku antiseptikuna. Hoia jaotatud mugulaid jahedas ja kuivas kohas kuni järgmise istutuskorrani.

On oluline teada, et tulikate jagamine ei ole vajalik igal aastal, kuid iga paari aasta tagant aitab see taime noorendada. Liiga tihedaks muutunud mugulakogumid võivad hakata tootma väiksemaid õisi. Jagamine annab igale uuele taimele värske stardi ja optimaalsed tingimused kasvuks. See on aedniku jaoks tasuv tegevus, mis tagab aia jätkuva ilu.

Seemnetest paljundamise iseärasused

Kuigi tulikaid paljundatakse peamiselt mugulatega, on võimalik neid kasvatada ka seemnetest. See on aeganõudvam protsess ja nõuab rohkem tähelepanu, kuid pakub põnevaid väljakutseid. Seemned tuleks külvata siseruumidesse juba hilistalvel, et taimedel oleks piisavalt aega areneda. Kasuta kerget ja steriilset külvisegu, mis soodustab kiiret idanemist.

Seemned on väga väikesed ja vajavad idanemiseks valgust, seega ära kata neid paksu mullakihiga. Hoia külvimasinad jahedas kohas, umbes kümne kuni viieteistkümne kraadi juures. Liigne soojus võib idanemist pärssida, kuna tulikad on harjunud jahedate tingimustega. Ole kannatlik, sest idanemine võib kesta mitu nädalat ja olla ebaühtlane.

Kui noored taimed on kasvatanud esimesed pärislehed, tuleb nad ettevaatlikult ümber istutada eraldi pottidesse. Selles etapis on nad väga õrnad ja vajavad regulaarset niiskust ning hajutatud valgust. Seemnest kasvatatud taimed moodustavad esimesel aastal väikese mugula, mis võib, aga ei pruugi õitseda. Teisel aastal on need taimed juba tugevamad ja pakuvad rikkalikumat õieilu.

Seemnetest paljundamine on suurepärane viis saada palju taimi madala kuluga, kui sul on aega ja sobivad tingimused. Samas pead arvestama, et seemnest kasvatatud taimed ei pruugi olla täpselt emataime sarnased. See võib aga tähendada uusi ja huvitavaid värvikombinatsioone sinu aias. Katsetamine seemnetega rikastab aedniku kogemustepagasit ja pakub avastamisrõõmu.