Halli nulu edukas kasvatamine algab kvaliteetse istiku, sobiva kasvukoha ja õige istutustehnika valimisest. Puu võib elada väga vanaks, mistõttu mõjutavad istutamisel tehtud otsused selle tervist veel aastakümneid hiljem. Kõige sagedamini istutatakse puukoolist ostetud poti- või mullapalliga taimi, kuid liiki saab paljundada ka seemnetega. Hoolikas juurdumisjärgne hooldus aitab vähendada istutusšokki ja toetab korrapärase võra kujunemist.

Istutusaja ja kasvukoha valimine

Parim aeg halli nulu istutamiseks on varakevad või varasügis, kui pinnas on niiske ja õhutemperatuur mõõdukas. Kevadine istutamine annab puule terve kasvuperioodi juurdumiseks, kuid nõuab kuival suvel tähelepanelikku kastmist. Sügisene istutamine sobib hästi siis, kui muld on veel soe ja püsivate külmadeni jääb piisavalt aega. Hilissügisel istutatud puu ei pruugi enne talve uusi imijuuri moodustada.

Potis kasvatatud istikut võib põhimõtteliselt istutada kogu külmavaba hooaja vältel. Kesksuvel tehtav istutamine suurendab siiski veestressi ja päikesekahjustuse ohtu. Kuuma ilmaga tuleks töö teha pilvisel päeval või õhtul ning juurepall kohe põhjalikult läbi kasta. Paljasjuurseid või värskelt väljakaevatud taimi istutatakse ainult puhkeperioodil.

Kasvukoht peab arvestama puu tulevase kõrguse ja võra laiusega. Hall nulg ei sobi väikese õue kitsasse nurka, kus seda tuleks hiljem pidevalt tagasi lõigata. Hoone ja suurekasvulise puu vahele tasub jätta vähemalt mitu meetrit vaba ruumi. Samuti tuleb vältida kohti, kus juured võivad sattuda püsivalt kõrge põhjavee või seisva sadevee mõju alla.

Valgusolud mõjutavad otseselt võra tihedust ja sümmeetriat. Päikeselises kohas kasvab puu tavaliselt kompaktsemalt ning säilitab alumised oksad kauem. Poolvarjus võib hall nulg samuti areneda, kuid väga ühepoolne valgustus suunab võra valguse poole. Ühtlase kasvukuju saavutamiseks tuleks valida avatud või vähemalt mitmest suunast valgustatud ala.

Istutusaugu ettevalmistamine ja istutustehnika

Istutusauk peaks olema juurepallist märgatavalt laiem, kuid mitte sellest palju sügavam. Laiem kobestatud ala hõlbustab uute juurte kasvamist ümbritsevasse pinnasesse. Väga sügav auk võib pärast mulla vajumist viia juurekaela liiga madalale. Augu põhi peab olema tugev, et juurepall ei vajuks pärast kastmist allapoole.

Enne istutamist tuleb potitaime juurepalli põhjalikult niisutada. Kui juured on poti seina mööda tihedalt ringi kasvanud, võib neid ettevaatlikult lahti harutada või üksikutes kohtades kergelt lõigata. Tugevalt keerdunud juured ei pruugi pärast istutamist ümbritsevasse mulda suunduda. Juurepalli ei tohi siiski jõuliselt lõhkuda, sest peened imijuured kahjustuvad kergesti.

Puu asetatakse auku nii, et juurekael jääb valmis maapinnaga samale kõrgusele. Tüve laienemiskoht peab pärast istutamist olema selgelt nähtav ega tohi jääda mullakihi alla. Auk täidetakse võimaluse korral algse mullaga, mida võib parandada mõõduka koguse hästi lagunenud kompostiga. Liiga rammusa istutussegu kasutamine võib hoida juured augus ega soodusta nende levimist ümbritsevasse pinnasesse.

Täidetud istutusauk kastetakse aeglaselt ja põhjalikult läbi. Vesi aitab mullal juurte ümber vajuda ning eemaldab suuremad õhutaskud. Pärast kastmist kontrollitakse puu asendit ja vajaduse korral lisatakse vajunud kohtadesse mulda. Lõpuks kaetakse juureala multšiga, jättes tüve ümbruse vabaks.

Seemnetega paljundamine

Halli nulgu saab paljundada küpsetest käbidest kogutud seemnetega. Käbid valmivad sügisel ja lagunevad sageli juba puul, mistõttu tuleb need koguda enne täielikku avanemist. Käbid asetatakse kuiva ja õhurikkasse kohta, kus soomused avanevad ning seemned vabanevad. Seemneid tuleb hoida jahedas ja kuivas, kuni algab külmtöötlus.

Seemnete idanemist parandab tavaliselt niiske külmstratifikatsioon. Selleks segatakse seemned kergelt niiske liiva, turba või vermikuliidiga ning hoitakse neid mitu nädalat külmas. Materjal peab olema niiske, kuid mitte vettinud, sest liigne vesi soodustab hallitust. Külmtöötlus jäljendab looduslikku talve ja aitab seemnete puhkeolekut katkestada.

Pärast külmperioodi külvatakse seemned õhurikkasse ja haigustevabasse külvisubstraati. Seemneid ei kaeta paksu mullakihiga, sest noorel idul peab olema lihtne pinnale jõuda. Külvianum asetatakse valgesse kohta, kuid alguses välditakse tugevat keskpäevast päikest. Substraati hoitakse ühtlaselt niiskena peene kastmise või alt niisutamise abil.

Tõusmed on esimestel kuudel õrnad ja tundlikud nii läbikuivamise kui ka liigniiskuse suhtes. Hea õhuringlus vähendab tõusmepõletiku ja teiste seenhaiguste ohtu. Liiga tihedalt tärganud taimed tuleb varakult eraldi pottidesse istutada. Noori nulge kasvatatakse enne lõplikku kasvukohta istutamist tavaliselt mitu aastat kaitstud puukoolitingimustes.

Sordiliste taimede paljundamine ja järelhooldus

Dekoratiivseid sorte ei paljundata tavaliselt seemnetega, sest seemikud ei säilita alati emataime kasvukuju ega okaste värvust. Kindlate sordiomaduste hoidmiseks kasutatakse pookimist või teisi kutselisi vegetatiivseid meetodeid. Nulu pistikud juurduvad sageli ebaühtlaselt ja vajavad täpselt kontrollitud keskkonda. Koduaednikule on sordilise istiku ostmine enamasti kindlam kui selle iseseisev paljundamine.

Pookimisel ühendatakse soovitud sordi võrse sobiva nulu seemikust kasvatatud alusega. Töö nõuab puhast lõiketehnikat, sobivat ajastust ning temperatuuri ja õhuniiskuse kontrollimist. Pookekoht peab paranema enne, kui taim puutub kokku tugeva päikese või kuivava tuulega. Ebaõnnestunud ühendus võib kuivada või hakata nakatuma.

Värskelt istutatud või ümberistutatud noor puu vajab esimesel aastal järjepidevat jälgimist. Juurepalli niiskust tuleb kontrollida ka pärast vihma, sest tihe võra või multš võib takistada vee jõudmist juurteni. Puu ei vaja kohe tugevat väetamist, sest liigne mineraalsoolade sisaldus võib vigastada noori juuri. Esmalt peab taim taastama juurestiku ning alles seejärel alustama jõulisemat võrsekasvu.

Esimesel talvel võib noort puud kaitsta tuule, kevadtalvise päikese ja loomakahjustuste eest. Tüve ümber paigaldatud kaitsevõrk aitab vältida jäneste või näriliste tekitatud koorekahjustusi. Võra ei tohi tihedalt kile sisse mähkida, sest see takistab õhuringlust ja kogub niiskust. Edukalt juurdunud hall nulg muutub igal järgneval aastal iseseisvamaks ja vastupidavamaks.