Punaselehise kirsiploomi valgusvajadus ja lehevärvi kujunemine

Punaselehise kirsiploomi üks suurimaid väärtusi on tema sügavpunane kuni purpurne lehestik, kuid see värv sõltub suurel määral valgusest. Päikeseline kasvukoht aitab lehtedel saavutada intensiivsema tooni ja hoiab võra tihedamana. Liigne vari võib muuta puu hõredaks ning vähendada tema dekoratiivset mõju. Seetõttu on valgusvajaduse mõistmine sama tähtis kui kastmine või lõikamine.

Päikeseline kasvukoht kui tugeva värvi alus

Punaselehine kirsiploom kasvab kõige paremini täispäikeses. Otsene päikesevalgus toetab lehtede pigmendi kujunemist ja tugevdab võrsete arengut. Heas valguses on võra ühtlasem ja kompaktsem. Puu üldmulje jääb siis tihedam ning aiapildis jõulisem.

Kui taim saab liiga vähe valgust, võib lehestik muutuda tuhmimaks. Mõnel juhul ilmub lehtedesse rohkem rohekat varjundit. See ei pruugi tähendada haigust, vaid on sageli kasvukoha mõju. Varjus püüab puu valguse puudust kompenseerida pikemate ja nõrgemate võrsetega.

Päikeseline kasvukoht ei tähenda siiski, et puu peaks kannatama kuuma ja kuiva pinnase käes. Väga avatud, kivine või kiiresti kuivav koht võib suvel põhjustada stressi. Sellisel juhul tuleb hoolitseda mulla niiskuse ja multšimise eest. Valgus ja juurte heaolu peavad olema tasakaalus.

Noore istiku puhul on päike eriti oluline tugeva võra kujunemiseks. Kui puu venib alguses valguse poole, võib tema kuju jääda ebaühtlaseks. Hilisem lõikus saab seda parandada vaid osaliselt. Õige asukoht annab parema vormi juba algusest peale.

Poolvari ja varjutegurid aias

Poolvari võib punaselehisele kirsiploomile sobida, kui valgus on hajus ja päeva jooksul siiski piisav. Näiteks hommikupäike koos kerge pärastlõunase varjuga võib kuumemas kasvukohas olla isegi kasulik. Täielik vari on aga dekoratiivse lehestiku jaoks halb valik. Sellises kohas kaotab puu suure osa oma iseloomust.

Aias tekib vari sageli aja jooksul, mitte kohe istutamise hetkel. Lähedal kasvavad puud ja põõsad võivad aastatega suureneda ning kirsiploomi varjutama hakata. Samuti võivad uued ehitised, aiad või pergolad muuta valgusolusid. Seetõttu tuleb kasvukohta hinnata ka tulevikku vaadates.

Varjutus mõjutab ka õhuliikumist ja lehtede kuivamist. Tihedas varjus püsib niiskus kauem ning haiguste risk suureneb. Kui puu kasvab teise taimestiku vahel liiga surutult, võib võra sisemus nõrgeneda. Õhulisus ja valgus töötavad koos.

Kui olemasolev puu on varju jäänud, saab olukorda mõnikord parandada ümbruse harvendamisega. Kõrvaltaimede lõikus võib tuua rohkem valgust ja õhku. Kirsiploomi enda liigse kärpimisega ei tohiks aga kompenseerida halba kasvukohta. Püsiv valguspuudus vajab lahendust kogu istutusala tasandil.

Valguse mõju õitsemisele ja puu tervisele

Valgus mõjutab lisaks lehevärvile ka õitsemist. Päikeselises kohas moodustub tavaliselt rohkem õiepungi. Kevadine õitsemine on siis rikkalikum ja ühtlasem. Varjus võib õitsemine jääda tagasihoidlikumaks.

Tugev valgus toetab fotosünteesi ja aitab puul koguda varuaineid. Need varud on olulised talvitumiseks, uueks kasvuks ja kahjustustest taastumiseks. Nõrga valgusega taimel on vähem energiat. See võib muuta ta vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjuritele.

Valgusolud mõjutavad ka võra sisemist elujõudu. Kui päike ei pääse võra keskele, võivad sisemised oksad kuivama hakata. Õige lõikus aitab valgust paremini jaotada. Samas peab põhiline valgus tulema siiski kasvukohast, mitte ainult lõikusega loodud avadest.

Punaselehise kirsiploomi parim välimus sünnib siis, kui päike, muld ja niiskus on tasakaalus. Ainult päike ei korva kehva pinnast ega põuda. Samuti ei anna hea muld sügavat lehevärvi, kui puu kasvab pimedas. Terviklik kasvukeskkond on dekoratiivse tulemuse alus.