Punaselehine kirsiploom on üks neist ilupuudest, mis muudab aia ilme juba varakevadel silmapaistvaks. Tema tumepunased kuni purpursed lehed annavad haljastusele sügavust ka siis, kui teised taimed alles hoo sisse saavad. Õigesti hooldatuna püsib puu dekoratiivne, tihe ja elujõuline aastaid. Edu algab sellest, et arvestad tema kasvukoha, mulla, niiskuse ja lõikamise vajadustega juba esimestest hooaegadest alates.
Kasvukoha valik ja aia üldine planeerimine
Punaselehine kirsiploom vajab kasvukohta, kus tal on piisavalt ruumi võra kujundamiseks. Liiga kitsas istutuskoht muudab hoolduse keeruliseks ja võib soodustada okste hõõrdumist. Avatud, kuid mitte pidevalt tuultele avatud asukoht aitab puul paremini juurduda. Hea õhuliikumine vähendab samal ajal seenhaiguste riski.
Aias tasub seda puud käsitleda nii pilgupüüdja kui ka struktuuritaimena. Tema tumedad lehed loovad tugeva kontrasti heleroheliste põõsaste, kõrreliste ja õitsvate püsikutega. Kui paigutad ta liiga tumeda tausta ette, võib lehestiku toon visuaalselt kaduma minna. Seetõttu mõjub ta hästi heleda seina, muru või õrnema lehestikuga taimede kõrval.
Kasvukohta valides arvesta ka täiskasvanud puu mõõtmetega. Noor istik võib tunduda väike, kuid mõne aasta pärast vajab võra rohkem õhku ja valgust. Puu liiga lähedale terrassile, majaseinale või kitsale käiguteele istutamine võib hiljem sundida liigset lõikamist. Mõõdukas kaugus ehitistest aitab säilitada loomuliku vormi.
Punaselehine kirsiploom sobib hästi nii üksikpuuks kui ka vabakujulisema heki või rühmaistutuse osaks. Üksikpuuna tuleb esile tema võra kuju ja lehtede värv. Rühmas istutades peab taimede vahele jääma piisavalt õhku, et lehed pärast vihma kiiresti kuivaksid. Tihedalt kokku surutud istutus vähendab dekoratiivsust ja suurendab haiguste ohtu.
Rohkem artikleid sel teemal
Muld ja juurestiku heaolu
Punaselehine kirsiploom eelistab parasniisket, vett hästi läbilaskvat ja mõõdukalt viljakat mulda. Liigniiske pinnas võib põhjustada juurestiku nõrgenemist ja hapnikupuudust. Väga tihenenud savimullas tuleks enne istutamist parandada mulla struktuuri komposti ja jämedama mineraalse materjaliga. Liivases mullas on tähtis suurendada orgaanilise aine sisaldust.
Juurestik vajab tasakaalu niiskuse ja õhu vahel. Kui muld kuivab kiiresti läbi, muutuvad noored puud stressile vastuvõtlikuks. Kui vesi jääb aga pikalt juurekaela ümbrusse seisma, võib puu kasv pidurduda. Seetõttu on mulla ettevalmistus sama tähtis kui hilisem kastmine.
Multšimine aitab hoida juureala ühtlasemalt niiskena. Orgaaniline multš, näiteks hakitud koor või lehekompost, kaitseb mulda suvise ülekuumenemise ja kiire kuivamise eest. Multšikiht ei tohi siiski olla tüve vastas, sest niiske materjal võib koort kahjustada. Tüve ümber jäta väike õhurikas ring.
Mulla seisundit tasub jälgida igal hooajal, mitte ainult istutamise ajal. Kui puu kasv on nõrk, lehed kahvatud või võrsed jäävad lühikeseks, võib põhjus olla mullas. Liigne väetamine ei lahenda tihenenud või vettinud pinnase probleemi. Esmalt tuleb parandada juurte kasvukeskkonda ja alles seejärel mõelda lisatoitainetele.
Rohkem artikleid sel teemal
Kastmine ja niiskusrežiimi hoidmine
Noor punaselehine kirsiploom vajab pärast istutamist regulaarset kastmist. Esimesel kasvuaastal ei ole juurestik veel piisavalt lai, et sügavamast mullast iseseisvalt niiskust kätte saada. Kastmisel on parem anda korraga rohkem vett kui piserdada iga päev väga vähe. Sügavam kastmine suunab juuri allapoole ja muudab puu põuakindlamaks.
Täiskasvanud puu talub lühiajalist kuivust paremini, kuid pika põua ajal vajab ka tema tuge. Veepuudus võib avalduda lehtede longus hoiakus, servade kuivamises ja enneaegses varisemises. Eriti oluline on kastmine kevadise intensiivse kasvu ning suvise kuumalaine ajal. Põuastress vähendab ka lehestiku värvi sügavust.
Kastmisel tuleks vältida pidevat lehtede märjaks tegemist. Märg lehestik ja jahedad ööd loovad soodsad tingimused seenhaigustele. Kõige parem on kasta otse juurealale hommikul või varasel õhtupoolikul. Nii jõuab vesi mulda imbuda ja taim saab seda tõhusalt kasutada.
Liigne kastmine on sama kahjulik kui põud. Kui muld on pidevalt märg, hakkavad juured nõrgenema ja puu vastupanuvõime langeb. Kastmisvajadust tasub kontrollida sõrmega mulla niiskust katsudes. Pealmine kuiv kiht ei tähenda alati, et sügavam juureala on täiesti kuiv.
Väetamine ja toitainete tasakaal
Punaselehine kirsiploom ei vaja väga tugevat väetamist, kui kasvab heas aiamullas. Kevadine mõõdukas kompostikiht võib olla sageli piisav, et toetada võrsete ja lehtede arengut. Liiga lämmastikurikas väetamine soodustab pehmet ja haigustele vastuvõtlikku kasvu. Samuti võib see vähendada võrsete puitumist enne talve.
Väetamisel tuleb lähtuda puu tegelikust seisundist. Tugev aastane juurdekasv ja terve lehestik näitavad, et toitainete tase on enamasti piisav. Kui lehed on väikesed, võrsed nõrgad ja õitsemine tagasihoidlik, võib taim vajada mullaparandust. Enne tugevat väetamist tasub hinnata ka niiskust, valgust ja mulla õhustatust.
Orgaanilised väetised sobivad sellele puule hästi, sest need parandavad samal ajal mulla elustikku. Kompost, kõdusõnnik ja lehemuld vabastavad toitaineid aeglaselt. Selline toitumine on stabiilsem kui kiire toimega mineraalväetiste järsk mõju. Aeglase toimega lähenemine aitab vältida liigset kasvusurvet.
Hilissuvel ja sügisel ei ole enam mõistlik anda lämmastikurohket väetist. Sel ajal peab puu valmistuma puhkeperioodiks ja võrsed peavad jõudma puituda. Vajaduse korral võib kasutada kaaliumi ja fosforit sisaldavat sügisväetist. Ka seda tuleks teha mõõdukalt, sest ületoitmine ei paranda talvekindlust.
Võra kujundamine ja lõikamise põhimõtted
Punaselehise kirsiploomi lõikamisel on eesmärk säilitada õhuline, tugev ja loomulik võra. Liiga tugev tagasilõikus võib rikkuda puu kuju ning tekitada rohkelt vesivõsusid. Kõigepealt eemalda kuivanud, murdunud ja haigustunnustega oksad. Seejärel vaata üle oksad, mis kasvavad võra sisse või hõõruvad üksteise vastu.
Parim aeg kergemaks hoolduslõikuseks on pärast õitsemist või suve esimesel poolel. Väga varakevadine tugev lõikus võib mõnel juhul suurendada mahlajooksu ja nõrgestada puud. Hilissügisene lõikus ei ole hea, sest haavad võivad enne külmi aeglaselt paraneda. Lõikamisel kasuta alati teravaid ja puhtaid tööriistu.
Noort puud kujundades on tähtis valida tugevad põhioksad. Hea oksanurk vähendab hilisemat murdumisohtu. Liiga püstised või tihedalt konkureerivad võrsed tuleks varakult eemaldada. Varajane mõõdukas kujundamine on parem kui hilisem tugev parandamine.
Vana ja hooletusse jäänud puu noorendamisel tuleb tegutseda järk-järgult. Kui eemaldad korraga liiga palju võra, võib puu reageerida nõrga või ebakorrapärase kasvuga. Suured lõikehaavad paranevad aeglasemalt ja võivad olla haigustele vastuvõtlikud. Seetõttu on parem jaotada tugevam korrigeerimine mitme hooaja peale.
Haiguste ja kahjurite ennetamine
Terve kasvukeskkond on kõige parem kaitse haiguste ja kahjurite vastu. Punaselehine kirsiploom võib kannatada seenhaiguste, lehetäide ja koorekahjustuste all, kui taim on stressis. Liigne niiskus, kehv õhuliikumine ja tasakaalustamata väetamine suurendavad probleeme. Ennetus algab õigest istutuskohast ja mõõdukast hooldusest.
Lehti ja võrseid tasub kasvuperioodil regulaarselt vaadata. Varased haigustunnused, nagu laigud, krussis lehed või närbumine, on lihtsam kontrolli alla saada. Kahjurite puhul aitab kiire märkamine vältida suuremat levikut. Väiksemate kollete korral võib piisata kahjustunud võrsete eemaldamisest ja taime tugevdamisest.
Hügieen on viljapuude ja ilupuude hoolduses väga tähtis. Haigustunnustega lehed ja oksad ei tohiks jääda puu alla lagunema. Sügisel kokku riisutud nakatunud lehemass tuleks aiast eemaldada. Terved lehed võib kompostida, kuid haiged taimeosad vajavad ettevaatlikumat käitlemist.
Keemilisi tõrjevahendeid ei peaks kasutama rutiinselt ega ennetavalt ilma põhjuseta. Enne sekkumist tuleb kindlaks teha, kas tegu on haiguse, kahjuri või kasvutingimuste probleemiga. Vale tõrje võib kahjustada kasulikke putukaid ja aiakeskkonna tasakaalu. Tugev, õigesti hooldatud puu vajab tavaliselt vähem sekkumist.
Hooajaline hooldus ja pikaajaline elujõud
Kevadel algab hooldus puu seisundi hindamisest. Kontrolli tüve, oksi, pungade avanemist ja talvekahjustusi. Vajaduse korral eemalda kahjustunud oksad ning uuenda multšikihti. Samal ajal võib lisada komposti, kui muld vajab toitainelist tuge.
Suvel keskendub hooldus niiskuse jälgimisele, võrsete kasvule ja haiguste ennetamisele. Kuumadel perioodidel on tähtis sügav kastmine. Kui võra muutub liiga tihedaks, saab teha kergeid korrigeerivaid lõikeid. Suvine mõõdukas hooldus aitab hoida puu värske ja tasakaaluka.
Sügisel tuleb aidata puul talveks valmistuda. Lämmastikväetisi enam ei anta ja kastmist vähendatakse vastavalt ilmastikule. Noor puu võib vajada tüvekaitset, eriti kohtades, kus esineb jäneste või näriliste kahjustusi. Lehtede varisemise järel on hea eemaldada haigustunnustega taimejäänused.
Pikaajaline edu sõltub järjepidevusest, mitte ühest suurest hooldusvõttest. Punaselehine kirsiploom reageerib hästi mõõdukale ja tähelepanelikule hooldusele. Kui kasvukoht on sobiv, muld elus ja võra õhuline, püsib puu dekoratiivne palju aastaid. Nii saab temast aia tugev värviankur, mis pakub ilu kevadest sügiseni.
