Uus-Guinea lemmaltsa kasvatatakse sageli üheaastase suvelillena, kuid tervet taime saab sobivates tingimustes ka talvitada. Talvitamine on edukas siis, kui taim tuuakse sisse enne külmakahjustust ja talle antakse valgusküllane, mõõdukalt soe ning rahulik kasvukeskkond. Talvel ei tohiks sundida teda sama rikkalikult õitsema nagu suvel, sest valgus ja kasvutempo on väiksemad. Eesmärk on hoida taim elujõuline kevadeni, mitte saavutada talve keskel maksimaalset dekoratiivsust.

Sissetoomine enne külma

Taim tuleb tuppa tuua enne esimest öökülma. Külmakahjustus võib tekkida kiiresti, sest mahlakad koed ei talu miinuskraade. Kui taim on kord tugevalt kahjustunud, muutub talvitamine palju raskemaks. Seetõttu tasub tegutseda juba siis, kui ööd muutuvad jahedaks.

Enne sissetoomist tuleb taim hoolikalt üle vaadata. Lehtede alumised küljed, õienupud ja mullapind võivad varjata kahjureid. Kõik kuivanud, kahjustunud ja haiglased osad eemaldatakse. Vajaduse korral võib taime kergelt tagasi lõigata, et vähendada aurumist ja parandada kuju.

Kui taim kasvas peenras, tuleb ta üles võtta suurema juurepalliga. Juuri ei tohiks paljaks raputada ega tugevasti vigastada. Ümberistutamisel kasutatakse puhast ja õhulist substraati. Pärast potistamist kastetakse mõõdukalt, et juured saaksid mullaga kontakti.

Anumas kasvanud taimega on lihtsam, kuid ka seda ei tohi otse tuppa tuua ilma kontrollita. Poti välispind, alustaldrik ja mullapind võivad sisaldada putukaid või nälkjaid. Mõnepäevane eraldi hoidmine aitab märgata varjatud probleeme. Alles pärast seda on mõistlik taim teiste toalillede lähedusse paigutada.

Talvine valgus ja temperatuur

Talvitumiseks sobib võimalikult valgusküllane koht. Parim on hele aknalaud, kus otsene talvine päike ei ole liiga kõrvetav. Põhjapoolne hämar aken jääb sageli napiks. Valguse puudus põhjustab venivaid võrseid ja lehtede varisemist.

Temperatuur võiks olla mõõdukalt jahe kuni toasoe. Väga soe ruum koos vähese valgusega sunnib taime nõrka kasvu tegema. Jahedam valgusküllane koht aitab kasvu aeglustada ja taime jõudu säästa. Samas ei tohi temperatuur langeda külma piirile.

Radiaatori kohal talvitamine on sageli probleemne. Kuum kuiv õhk suurendab aurumist ja soosib kedriklesti. Kui muud kohta ei ole, tuleb potti kaitsta otsese kuuma õhuvoolu eest. Taime ümbruses võib õhuniiskust ettevaatlikult parandada, kuid lehti ei tohiks pidevalt märjana hoida.

Lisavalgus võib talvitamise tulemust oluliselt parandada. Taimelamp aitab hoida võrseid kompaktsemana ja lehti tervemana. Valgust ei pea andma ööpäev läbi, sest taim vajab ka puhkeperioodi. Ühtlane päevapikkus teeb hoolduse lihtsamaks ja vähendab stressi.

Kastmine ja väetamine puhkeperioodil

Talvel tuleb kastmist vähendada. Taim kasutab vähem vett, sest valgus on nõrgem ja kasv aeglasem. Muld ei tohi siiski täielikult läbi kuivada. Parim on hoida substraat kergelt niiske, kuid mitte märg.

Liigne kastmine on talvitamisel kõige sagedasem viga. Jahedamas ruumis kuivab muld aeglaselt ning juured saavad kergesti hapnikupuuduse. Kui lehed vajuvad longu, tuleb enne kastmist kontrollida, kas muld on tegelikult kuiv. Märjas mullas närbuv taim vajab pigem kuivemat režiimi ja paremat õhuliikumist.

Väetist antakse talvel väga vähe või üldse mitte. Kui taim teeb lisavalguse all aktiivset uut kasvu, võib kasutada lahjat väetiselahust harva. Pimedas ja jahedamas ruumis väetamine ei anna kasu. Toitained, mida taim ei kasuta, võivad substraati koguneda ja juuri kahjustada.

Kevade lähenedes võib kastmist järk-järgult suurendada. Samal ajal jälgitakse uute võrsete tugevust ja lehevärvi. Kui taim hakkab aktiivselt kasvama, võib alustada nõrga väetamisega. Äkiline tugev väetamine pärast talve võib siiski õrnu juuri koormata.

Kevadine taastamine ja noorendamine

Kevadel vajab talvitunud Uus-Guinea lemmalts järkjärgulist äratamist. Valguse lisandumisel hakkab taim kasvatama uusi võrseid. Vana, veninud ja kahvatu kasv ei ole alati väärt säilitamist. Seda võib ettevaatlikult lühendada, et ergutada tihedamat harunemist.

Ümberistutamine on kasulik, kui muld on väsinud või juurepall liiga tihe. Uus substraat parandab õhustatust ja annab taimele värskema alguse. Potti ei pea valima liigselt suureks, sest liiga suur mullamaht kuivab aeglaselt. Parim on valida anum, mis vastab juurepalli tegelikule suurusele.

Talvitunud taimelt võib võtta ka pistikuid. Noored kevadised võrsed juurduvad sageli hästi, kui nad on terved ja tugevad. Selline paljundamine võimaldab vana taime asendada värskete noorte taimedega. Noored taimed on suvel tavaliselt kompaktsemad ja õitsevad ühtlasemalt.

Õue viimine peab toimuma alles pärast külmaohu möödumist. Talvitunud taim on sisetingimustega harjunud ja võib saada päikesepõletuse. Karastamine peab olema aeglane ning algama varjulisest kohast. Kui taim harjub järk-järgult tuule, valguse ja temperatuuriga, jätkab ta kasvu palju kindlamalt.